Lühikesed ja selged seletused sõnadele, mis tulevad vastu, kui kirjutad referaati, lõputööd, e-kirja või veebisisu eesti keeles. Iga termini juures on link tööriistale, mis selle teemaga aitab.
See sõnastik seletab 20 mõistet, mida eesti keeles kirjutajad kõige sagedamini otsivad: ümbersõnastamine, plagiaat, refereerimine, viitamine ja allikaloend, aga ka õigekirja ja grammatika terminid nagu ÕS 2025, kääne, astmevaheldus, liitsõna ja -gi/-ki liide ning tehisintellekti teemad. Iga definitsioon on 40–60 sõna pikk, kasutab eestikeelseid näiteid ja viitab vajaduse korral Eesti Keele Instituudi normile. Iga termini juures on link sobivale AdeptWrite’i tööriistale.
Rõhuliide, mis kirjutatakse sõna külge kokku ilma sidekriipsuta ja tähendab umbes sama mis „ka“: minagi, sinagi, temagi. Kui tahad öelda „ka mina“ eraldi, kasutad sõna ka. Liide on sõna lõpust sõltuvalt kas -gi või -ki. Sidekriipsuga või lahku kirjutatud liide ning „ka“ asemel liite vale kasutus on levinud viga.
Tööriist, mis hindab, kui tõenäoliselt on tekst kirjutatud tehisintellektiga. Tulemus on hinnang, mitte tõend, ja eesti keele täpsust pole eraldi hinnatud, seega on tulemus eriti ebakindel. Inimese kirjutatud tekst võib saada kõrge skoori ja vastupidi, seega ära tee ühe numbri põhjal järeldusi.
Töö lõpus olev täielik loetelu kõigist allikatest, millele on tekstis viidatud, järjestatud valitud stiili reeglite järgi, tavaliselt autori perekonnanime tähestikus. Iga kirje sisaldab autorit, aastat, pealkirja ja väljaandja või DOI-andmeid. Viidete generaator koostab kirjed APA 7, MLA 9, Chicago, Harvardi ja IEEE kujul.
Uurimistöö või artikli lühike, tavaliselt 150–250 sõna pikkune kokkuvõte, mis ütleb eesmärgi, meetodi, peamised tulemused ja järelduse. Annotatsioon kirjutatakse pärast töö valmimist täislausetega ja ilma viideteta, selle juurde lisatakse sageli märksõnad. Paljudes lõputöödes nõutakse seda nii eesti kui ka inglise keeles.
Hääliku vaheldumine sõna vormide vahel, kus sama tüvi esineb tugevas ja nõrgas astmes. Näiteks kukk – kuke, lugu – loo, tuba – toa. Astmevahelduse unustamine on tüüpiline viga, näiteks vale „kukkele“ õige „kukele“ asemel. Õigekirjakontroll märgib tundmatu vormi, õige vormi saab kontrollida ÕS-ist.
Tööriist, mis kirjutab tehisintellekti loodud mustandi loomulikumaks ja isiklikumaks, näiteks lühendab üldsõnalisi fraase ja parandab rütmi. AdeptWrite’is on see kirjutamise parandamine, mitte tuvastajatest mööda hiilimise vahend. Tulemuse pead ise üle lugema, eriti käändevorme ja fakte, ning täitma kooli või tööandja AI-reeglid.
Asutuste ja ametikirjade raskepärane stiil, kus on palju nimisõnu ja umbisikulisi väljendeid, näiteks „toimub kooskõlastamine“ „kooskõlastame“ asemel. Selge keel eelistab tegusõnu ja lühemaid lauseid. Stiili muutja aitab ametliku teksti lihtsamaks teha, sisu muutmata, kuid tulemuse pead ikka ise üle lugema.
Nimisõna, omadussõna või asesõna vorm, mis näitab lauses sõna rolli. Eesti keeles on 14 käänet nimetavast kaasaütlevani, näiteks maja, majas, majale ja majast. Kääne peab sobima tegusõna ja sõnaga, millega ta seostub; vale käändevorm on ümbersõnastamisel ja tõlkimisel üks sagedasemaid vigu.
Sõnade järjestus ja seos lauses. Eesti keele sõnajärg on inglise keelest vabam, kuid ebaloomulik järjestus muudab lause kohmakaks või segaseks. Tüüpiline viga on inglise keele mõju, näiteks liiga pikad kaassõnafraasid ja sõna-sõnalt tõlgitud ühendid. Lausete parandaja pakub selgema ja lühema variandi.
Sõna, mis koosneb kahest või enamast sõnast ja kirjutatakse eesti keeles tavaliselt kokku, näiteks veebileht, kirjutusviga või tööandja. Mõnikord kasutatakse sidekriipsu, nagu e-kiri. Kokku- ja lahkukirjutus mõjutab tähendust, seega kontrolli ebakindlal juhul ÕS-ist, mitte ära kirjuta nii, nagu inglise keeles harjunud oled.
Mõõt, kui kergesti tekst loetav on, sõltuvalt lausete ja sõnade pikkusest. Eesti keele puhul mõõdab AdeptWrite loetavust LIX-indeksiga, mitte inglise keele jaoks loodud Flesch’i valemiga. LIX arvestab keskmist lausepikkust ja pikkade sõnade osakaalu. Tulemus on hinnang, mitte hinne: sobiv tase sõltub lugejast ja tekstiliigist.
Mõtte esitamine oma sõnadega ja uue lausehitusega, tähendust muutmata. Eesti keeles tähendab see tihti käändevormide, tegusõnavormide ja sõnajärje muutmist, mitte ainult sõnade vahetamist. Ümbersõnastus on algtekstiga umbes sama pikk ja vajab akadeemilises töös ikka viidet, vastasel juhul loetakse seda plagiaadiks.
Teise inimese teksti, mõtte või andmete esitamine enda omana ilma allikat nimetamata. Plagiaadiks loetakse ka sõna-sõnalt kopeeritud lauset ilma jutumärkideta, vaid mõne sõna vahetamist ja võõrkeelse allika tõlkimist ilma viiteta. Oma varem esitatud töö taaskasutamine märkimata kujul on samuti eksimus akadeemilise ausameelsuse vastu.
Teksti peamiste mõtete lühike ja objektiivne edasiandmine oma sõnadega. Erinevalt ümbersõnastamisest on refereering algtekstist märksa lühem ja jätab detailid välja. Koolis ja ülikoolis hinnatakse seda, kas põhimõte on õigesti tabatud ning allikas nimetatud. Kokkuvõtte tegija aitab, kuid originaali lugemist ei asenda.
Keelekasutuse tase, mis sõltub olukorrast ja adressaadist: ametlik kiri, akadeemiline töö, tööalane e-kiri või sõbra sõnum. Register määrab sõnavara, lausete pikkuse ja kõnetamise (sina või teie). Ülikooli referaadis sobib ametlik register, sõbra sõnumis vaba; vale register mõjub kohmakalt ka õige grammatika korral.
Sõna, mille tähendus on teise sõnaga sama või väga lähedane, näiteks kiire ja kärmas, töö ja amet. Sünonüümid erinevad tihti nüansi, stiili või sobivate sõnaühendite poolest, seega ei sobi nad igas lauses vahetamiseks. Ümbersõnastamisel vali sünonüüm konteksti järgi, mitte lihtsalt esimene, mis pähe tuleb, ning kontrolli, et ka käändevorm lausesse sobib.
Sõna-sõnalt ja muutmata kujul toodud katkend teisest tekstist, mis pannakse jutumärkidesse ja millele lisatakse viide koos leheküljenumbriga. Eesti keeles kasutatakse tavaliselt jutumärke „nii“. Tsitaat on põhjendatud siis, kui täpne sõnastus on oluline; muul juhul on parem teksti oma sõnadega edasi anda.
Allika nimetamine tekstis kohas, kus tema mõtet või andmeid kasutad, näiteks (Tamm, 2021, lk 45) APA stiilis. Ülikoolid nõuavad kindlat stiili, sagedamini APA, Harvardit või numbrilisi viiteid ning mõnes humanitaarvaldkonnas joonealuseid märkusi. Viide seondub allikaloendi kirjega, nii et lugeja leiab algallika üles.
Reeglid selle kohta, kuidas sõnu kirjutatakse: tähed, kokku- ja lahkukirjutus, suur ja väike algustäht ning kirjavahemärgid. Eesti õigekirja norm on õigekeelsussõnaraamat ÕS, mille koostab Eesti Keele Instituut. Õigekirjakontroll leiab trükivead ja tundmatud vormid, kuid ei asenda lause mõtte ja sobivuse kontrolli.
Eesti Keele Instituudi koostatud õigekeelsussõnaraamat, mis on eesti kirjakeele norm alates 1. jaanuarist 2026. Sealt otsitakse sõna õiget kirjapilti, käänamis- ja pöördevormi ning tähendust; veebis leiab selle Sõnaveebist. AdeptWrite’i sõnastiku kontroll toetub avatud sõnastikule, mis võib uuematest sõnadest puudu olla.
Ei. Sõnastik on kirjutamisabi, mitte norm. Õigekirja ja sõnavormide ametlik allikas on Eesti Keele Instituudi ÕS 2025, mida saad vaadata Sõnaveebis. Kui seletus ja ÕS lähevad lahku, kehtib ÕS.
Vaata lehte „Kuidas õigesti kirjutada“, kus on sageli segi aetavad vormid reegli ja näitega, või küsi Eesti Keele Instituudi keelenõust. Õigekirjakontroll ja sõnastiku kontroll näitavad, kas sõna on sõnastikus olemas.