Viidete ja allikaloendi generaator

APA 7, MLA 9, Chicago, Harvard ja IEEE viited ning kirjanduse loetelu kirjed automaatselt.

Režiim

Sisesta allika andmed — raamat, raamatu peatükk, ajakirjaartikkel, veebileht, lõputöö, aruanne või video — ning vali APA 7, MLA 9, Chicago, Harvard või IEEE. Allikaloendi kirje ja tekstisisene viide valmivad kohe.

Allika liik: Raamat, Ajakirjaartikkel, Veebileht, … · APA 7 · MLA 9 · Chicago · Harvard · IEEE

Sinu viide ja allikaloendi kirje ilmuvad siia.

Sinu teksti ei salvestata. Põhifunktsioonid on alati tasuta.

Kokkuvõte

Viidete generaator teeb sinu sisestatud andmetest allikaviite ja kirjanduse loetelu kirje viies stiilis: APA 7, MLA 9, Chicago, Harvard ja IEEE. Vali allika liik, täida väljad (autor, pealkiri, aasta, väljaandja, URL või DOI) ja vali stiil. Arvutus käib sinu brauseris, andmeid kuhugi ei saadeta. Tööriist on tasuta, kuid kontrolli tulemus alati oma kooli või ülikooli viitamisjuhendi vastu, sest nõuded erinevad.

Kasutamine Viidete ja allikaloendi generaator

  1. Vali allika liik: raamat, artikkel, veebileht või muu.
  2. Täida väljad: autor(id), pealkiri, aasta, ajakiri või väljaandja, lehekülgi, URL või DOI ning vajadusel vaatamiskuupäev.
  3. Vali viitamisstiil: APA 7, MLA 9, Chicago, Harvard või IEEE.
  4. Kopeeri allikaloendi kirje ja tekstisisene viide oma töösse ning kontrolli need juhendi järgi.

Enne ja pärast

ENNE
Allika liik: raamat. Autor: Tamm, Tiina. Pealkiri: Kirjutamise alused. Aasta: 2021. Väljaandja: Tartu Ülikooli Kirjastus. Stiil: APA 7.
PÄRAST
Allikaloend: Tamm, T. (2021). Kirjutamise alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tekstisisene viide: (Tamm, 2021)

Märkus: Näiteandmed, mitte päris allikas. Teksti sees kasutatud lühendid nagu „et al.“ ja „pp.“ on inglise keeles; eestikeelses töös asenda need vajadusel („jt“, „lk“).

Omadused ja režiimid

Saadaolevad režiimid: APA 7 · MLA 9 · Chicago · Harvard · IEEE

  • Viis stiili — APA 7, MLA 9, Chicago, Harvard ja IEEE. Stiilide vahel saad vahetada ilma andmeid uuesti sisestamata.
  • Allikaloend ja tekstisisene viide — Tööriist annab nii loetelu kirje kui ka sulgudes oleva viite, mida lauses kasutada.
  • Töötab brauseris — Vormindus tehakse sinu arvutis või telefonis. Sisestatud allikaandmeid ei saadeta serverisse ja kasutuskordade arvu ei piirata.
  • DOI ja URL — Artiklitele ja veebilehtedele saad lisada DOI või lingi ning vaatamiskuupäeva.
  • Mitu autorit — Lisa mitu autorit ja tööriist vormistab nad valitud stiili järgi, sealhulgas ühendab pikema autorite rea.

Kellele sobib

Uurimistöö ja referaat
Gümnaasiumi uurimistöö või kooli referaadi allikate loetelu kiire koostamine ühtses stiilis.
Bakalaureuse- ja magistritöö
Kirjanduse loetelu kirjete mustand. Ülikoolil on oma juhend, mida tuleb lõplikul vormistamisel järgida.
Artiklid ja ettekanded
IEEE nummerdatud viited tehnika- ja IT-töödele, Harvard ja Chicago majandus- ja humanitaarainetele.
Ajaleht ja veebileht
Uudisartikli, Vikipeedia lehe või ametiasutuse veebilehe viite kiire vormistamine koos vaatamiskuupäevaga.

Mis on viide ja milleks seda vaja on?

Viide näitab lugejale, kust mõte, arv või tsitaat pärineb. Eestis nõuavad viitamist nii kooli uurimistööd kui ka ülikooli kirjalikud tööd, ning viitamata jätmine võib muutuda plagiaadiks. Viide koosneb kahest osast: tekstisisene viide lause juures ja allikaloend töö lõpus.

Viis stiili, lühidalt

StiilTekstisisene viideKus sagedasem
APA 7(Tamm, 2021)Psühholoogia, haridus, sotsiaalteadused
MLA 9(Tamm 14)Kirjandus, keeleteadus
Chicagomärkus või (Tamm 2021)Ajalugu, humanitaarteadused
Harvard(Tamm 2021)Majandus, haldus, mitmed erialad
IEEE[1]Tehnika, IT, loodusteadused

Mitu eesti ülikooli kasutab APA või Harvardi laadset autor-aasta viitamist, kuid täpne vorm sõltub erialast ja juhendajast. Vaata oma kooli juhendit ja kui see on lahknev, siis järgi seda, mitte tööriista.

Kuidas väljad täita

  1. Autor: perekonnanimi ja eesnime algustäht. Organisatsiooni puhul organisatsiooni nimi.
  2. Pealkiri: täpselt nii nagu allikas, õige suurtähe- ja kirjavahemärgi kasutusega.
  3. Aasta: ilmumise aasta; veebilehe puhul viimase uuenduse aasta, kui see on näha.
  4. Väljaandja või ajakiri: kirjastus, ajakirja nimi, number ja leheküljed.
  5. URL või DOI: eelista DOI-d; veebilehtedele lisa vaatamiskuupäev, kui stiil seda nõuab.

Piirangud, mida peaks teadma

Generaator ei otsi allikat ega kontrolli, kas see on olemas. Tulemus on nii õige kui sinu sisestatud andmed. Eestikeelse töö korral on sidesõnad ja lühendid (et al., pp., n.d.) inglise keeles, kuni tööriist eesti sidesõnu ei tunne; asenda need käsitsi. Riigi Teataja, ametlike statistikaandmete ja ajalehtede viited vorminda alati oma juhendi näidete järgi.

Näide: sama allikas kahes stiilis

Raamat „Kirjutamise alused“ (Tamm, 2021, näiteandmed) näeb APA 7 järgi välja nii: Tamm, T. (2021). Kirjutamise alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. IEEE puhul on teksti sees ainult number [1] ja loetelus järjekorranumbriga kirje. Nii näed, miks stiili valik mõjutab kogu töö ülesehitust, mitte ainult kirjavahemärke.

Kontrolli enne esitamist

  • Kas iga tekstisisene viide on allikaloendis ja vastupidi?
  • Kas stiil on kogu töös ühtne?
  • Kas lühendid ja märgid on eestikeelsed?
  • Kas lingid töötavad?

Parafraasi ja tsitaadi lisamiseks vaata teksti ümbersõnastamist, valmis töö kattuvuste kontrolliks plagiaadikontrolli.

Korduma kippuvad küsimused

Kas viidete generaator on tasuta?

Jah, generaator on tasuta ja registreerimist ei nõua. Vormindus toimub sinu brauseris, seega ei ole kasutuskordade arvul päevapiiri. Pikema allikate loetelu jaoks sisesta allikad ükshaaval ja kopeeri kirjed oma töösse.

Kas sisestatud andmed salvestatakse?

Ei. Viited tehakse kohalikult sinu brauseris ning allika andmeid serverisse ei saadeta ega salvestata. Kui sulged lehe, võivad sisestatud väljad kaduda, seega kopeeri valmis kirjed oma dokumenti enne, kui lehelt lahkud.

Millist viitamisstiili eesti ülikoolid nõuavad?

See sõltub ülikoolist, teaduskonnast ja juhendajast. Sagedased on APA ja Harvardi laadsed autor-aasta stiilid, tehnikaaladel ka IEEE. Küsi oma kooli või ülikooli kirjalike tööde juhendit ja järgi seda, kui see erineb generaatori väljundist.

Miks on viites „et al.“ ja „pp.“ ning mitte „jt“ ja „lk“?

Tööriista sidesõnad ja lühendid on praegu inglise keeles, kuna eesti keele sidesõnu pole veel lisatud. Eestikeelses töös asenda need käsitsi, näiteks „et al.“ sõnaga „jt“ ja „pp.“ lühendiga „lk“, kui sinu juhend seda nõuab.

Kas generaator leiab allika automaatselt?

Ei. Sa sisestad andmed ise ja tööriist vormindab need valitud stiili järgi. Allikat see ei otsi ega kontrolli, kas see on olemas. Kontrolli pealkirja, aasta ja autori õigsust algallikast, sest vea korral on viide vale ka siis, kui vormindus on õige.

Mis vahe on APA 7 ja Harvardil?

Mõlemad on autor-aasta stiilid ning viide näeb lauses sarnane välja, nt (Tamm, 2021). Erinevus on kirjavahemärkides, kursiivi kasutuses ja mitme autori vormistuses. Harvardil on mitu kooli versiooni, seega järgi oma ülikooli näidet.

Kas parafraseeritud mõtte juurde peab viide käima?

Jah. Ümbersõnastatud mõte on endiselt teise autori oma, seega vajab ta viidet samamoodi nagu tsitaat. Ainult jutumärkide kasutamine ei tee tsitaadist viidet. Viitamata jätmine võib kvalifitseeruda plagiaadina ka siis, kui sõnastus on sinu enda oma.

Seotud juhendid

Proovi tasuta: Viidete ja allikaloendi generaator
Kleebi tekst, vali režiim, valmis. Registreerimata.
Loo viide