Parafraseerimine ehk ümbersõnastamine: mis see on ja millal tuleb viidata

Parafraseerimine ehk ümbersõnastamine tähendab teise autori mõtte esitamist oma sõnade ja oma lauseehitusega, nii et mõte jääb samaks. See pole sõnade vahetamine ega tsitaat. Ka ümbersõnastatud mõte kuulub algsele autorile, mistõttu tuleb allikale viidata nii, nagu sinu kool või ülikool nõuab.

Lühike vastus

Parafraseerimine ehk ümbersõnastamine on teise inimese mõtte esitamine oma sõnadega, muutmata mõtet ennast. Sõnastus ja lauseehitus on sinu omad, sisu, faktid ja järeldused on allikast. Seetõttu käib ümbersõnastusega alati kaasas viide: ilma selleta loetakse tekst plagiaadiks, ka siis, kui ükski lause ei kattu allikaga sõna-sõnalt.

Mõlemat sõna, parafraseerimine ja ümbersõnastamine, kasutatakse eesti keeles sama tegevuse kohta. EKI Sõnaveebist leiab märksõna parafraseerima ja sellega seotud sõnad, näiteks parafraseering. Sõnad on omavahel vahetatavad, kuid koolitöös hoia ühte terminit läbivalt. Kui tahad teada, kuidas ümbersõnastada, loe juhendit Kuidas teksti ümber sõnastada.

Parafraas, tsitaat, kokkuvõte ja refereering: millega on tegu

Õpetajad ja juhendajad hindavad neid võtteid erinevalt. Allolev tabel näitab, millal mida kasutada.

Praktiline vahe: tsiteeri, kui sõnastus ise on oluline (definitsioon, seadusetekst, kuulus lause). Ümbersõnasta, kui oluline on mõte ja soovid selle sobitada oma teksti. Tee kokkuvõte, kui allikas on pikk ja vaja on ainult põhipunkte. Refereeri, kui kirjutad, mida mõni autor on öelnud, näiteks referaadi sissejuhatuses. Kokkuvõtetest annab ülevaate juhend Kuidas kirjutada kokkuvõtet.

Viis näidet: enne ja pärast

Kõik allpool olevad laused on välja mõeldud harjutuseks. Igaühe juures on kirjas, mis muutus ja mis jäi samaks.

1. Kooliraamat

Allikas: Eesti suurim saar on Saaremaa, mille pindala on ligikaudu 2700 ruutkilomeetrit.

Ümbersõnastus: Saaremaa on Eesti saartest kõige suurem ning hõlmab umbes 2700 ruutkilomeetrit.

Muutus: lauseehitus (Eesti suurim saar on Saaremaa → Saaremaa on ... kõige suurem) ja sõnad (pindala → hõlmab). Arv jäi samaks, kuna arvu ei saa ümber sõnastada. Märkus: enne koolitöösse panemist kontrolli arv usaldusväärsest allikast.

2. Uudis

Allikas: Linn avas laupäeval uue jalgrattatee, mis ühendab kesklinna ülikoolilinnakuga.

Ümbersõnastus: Uus jalgrattatee kesklinnast ülikoolilinnakusse sai laupäeval linnalt avamise.

Selle ümbersõnastuse viimane osa on kohmakas (sai ... avamise), mistõttu kirjuta see parem nii: Laupäeval avati kesklinna ja ülikoolilinnaku vaheline uus jalgrattatee. Näide näitab, et eesti keeles on käänete kokkusobitamine ümbersõnastuse kõige vigaderohkem koht: pärast sõnastamist loe tulemus valjusti.

3. Teadusartikkel (uurimistöö kirjandusülevaade)

Allikas: Uuringu tulemused näitavad, et õpilased, kes lugesid iga päev vähemalt kakskümmend minutit, said keeletestis keskmiselt paremaid tulemusi.

Ümbersõnastus: Keeletestis läks paremini neil õpilastel, kes pühendasid lugemisele iga päev vähemalt kakskümmend minutit (Tamm, 2023).

Muutus: uuringu tulemus on esitatud fakti kujul, mitte tulemused näitavad kujul. Viide on lause lõpus. Autor Tamm ja aasta on välja mõeldud, päris töös tuleb kasutada päris allikat.

4. E-kiri

Allikas: Palun saatke mulle dokumendid hiljemalt neljapäevaks.

Ümbersõnastus: Ootan dokumente enne neljapäeva lõppu.

Siin on muutunud kõnepruuk, aga tähtaeg ei ole päris sama: neljapäevaks ja enne neljapäeva lõppu on lähedased, ent kui tähtaeg on oluline, jäta täpsem vorm. E-kirjades ei ole ümbersõnastusel tavaliselt viidet, aga kolmandalt isikult kopeeritud sisu puhul tuleb allikas nimetada.

5. Ajalugu

Allikas: Tartu ülikool asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi käsul.

Ümbersõnastus: Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis 1632. aastal korralduse asutada Tartu ülikool.

Muutus: tegija (kuningas) on lause algusse tõstetud ja umbisikuline asutati on saanud kujuks andis korralduse asutada. Daatum ja nimed jäid samaks. See on tüüpiline, ohutu ümbersõnastus, kuid ka siin tuleb faktile viidata, kui lause pole üldtuntud.

Millal ümbersõnastus ei piisa

Ümbersõnastus on nõrk, kui:

• Mõte on muutunud. Näiteks mõned õpilased → enamik õpilasi on juba uus väide.
• Muutunud on ainult sõnad. Iga sõna on vahetatud sünonüümi vastu, aga lause ehitus on sama. Seda nimetatakse mõnikord mosaiikplagiaadiks.
• Viide puudub. Ka hästi tehtud ümbersõnastus on ilma viiteta plagiaat.
• Täpsus läheb kaduma. Õigusaktide, lepingute ja definitsioonide puhul on tsitaat parem kui ümbersõnastus.

Millal on viide vajalik

Viide on vajalik iga kord, kui kasutad teise inimese mõtet, andmeid, järeldust või ideed, olenemata sellest, kas see on tsitaat, ümbersõnastus või kokkuvõte. Viidet ei ole vaja üldtuntud faktile (näiteks Tallinn on Eesti pealinn) ja sinu enda mõtetele.

Eesti õppeasutustes on levinud APA stiil, aga osa koole, ülikoole ja teaduskondi kasutab oma juhendit või mõnda teist stiili (näiteks Harvard, MLA, Chicago või IEEE). Kontrolli alati oma õppeasutuse või juhendaja nõudeid ja järgi neid. APA stiilis on ümbersõnastusel tekstis autor ja aasta, näiteks (Tamm, 2023); täpne kuju sõltub allikatüübist ja stiilijuhendi versioonist. Joonealuste märkuste ja allikaloendi vormistamisest räägib juhend Joonealused märkused ja viited. Viiteid saab kirjutada ka viidete generaatoriga; kontrolli tulemust alati oma kooli juhendi vastu.

Kuidas õpetajad ja juhendajad ümbersõnastust hindavad

Hindaja vaatab tavaliselt nelja asja. Esiteks, kas töö autor on mõtte tegelikult mõistnud: seda näitab see, kas ümbersõnastus on loomulik ja täpne, mitte kramplikult ümber keeratud. Teiseks, kas sõnastus on tõesti uus, st kas lauseehitus ja sõnajärg erinevad allikast. Kolmandaks, kas viide on olemas ja õiges vormis. Neljandaks, kas ümbersõnastus sobib töö enda argumendi ja stiiliga, mitte ei ole lihtsalt teise teksti sisse kleebitud tükk.

Gümnaasiumi uurimistöös ja referaadis piisab sageli lihtsamast nõudest: tekst on oma sõnadega ja allikad on loetletud. Bakalaureuse- ja magistritöös oodatakse enamat: allikaid võrreldakse, väiteid seostatakse ja ümbersõnastus teenib oma argumenti. Kui sinu õppeasutusel on kirjalik juhend, järgi seda. Mitmes koolis on juhendis ka lõik, mis selgitab, millal on tehisintellekti kasutamine lubatud, seega loe see enne esitamist läbi.

Levinumad eksimused

Ümbersõnastus, mis on tegelikult tsitaat. Kui jätad lause peaaegu muutmata, on aus pigem see tsiteerida ja panna jutumärgid.

Ümbersõnastus ilma mõistmata. Kui sa ei oska mõtet ise ära seletada, ei ole ümbersõnastus võimalik. Loe allikas uuesti või võta abiks sõnaraamat. Terminite selgitusi võid otsida Sõnaveebist ja sünonüümide valikul kasutada sünonüümisõnastikku, kuid iga valik tuleb ise läbi mõelda.

Väärad sõnavahetused. Sünonüümid ei ole alati asendatavad. Suur, tähtis ja ulatuslik tähendavad erinevat, ja mõni sõna sobib ainult kindla nimisõnaga. Eesti keeles lisanduvad käändenõuded: pärast sõna vahetamist võib lause käänded vajada parandamist.

Ainult üks allikas. Kui terve lõik järgib ühe allika ülesehitust, jääb tekst allika varju, ka siis, kui iga lause on ümbersõnastatud. Võta lõigu kohta mitu allikat ja ehita lõik oma küsimuse ümber.

Üldtuntud fakt ja ebaselge piir. Kui kahtled, kas fakt on üldtuntud, viita. Liigne viide ei tee kahju, puuduv viide võib.

Ümbersõnastamine ja tehisintellekt

Tehisintellekti põhised ümbersõnastajad töötavad nii, et saavad sinu teksti ja juhise (näiteks „kirjuta akadeemilisemalt“) ning koostavad uue sõnastuse. Tulemus võib olla sujuv, aga mõte võib kergelt nihkuda: kaob kõrvallause, muutub kvantor või liigub termin kõrvale. Seetõttu käsitle tulemust mustandina ja võrdle seda allikaga. AdeptWrite ümbersõnastaja tõstab muudetud sõnad esile, et näeksid kiiresti, mis muutus; viite lisamine ja mõtte kontrollimine jääb sinu ülesandeks.

Kui kasutad tehisintellekti tööriista, tasub teada, et see ei muuda tekstist autorit: töö eest vastutad sina. Mõni õppeasutus nõuab tehisintellekti kasutamise märkimist, teine keelab selle konkreetses ülesandes. Kui ei ole kindel, küsi juhendajalt või vaata kooli reegleid. Tehisintellekti tuvastajate kohta lisame, et nende tulemus on hinnang, mitte tõend; vaata ka AdeptWrite AI tekstituvastajat ja selle piiranguid.

Harjutus: kumb on parem ümbersõnastus?

Allikas (välja mõeldud): Kooli raamatukogu laenutuste arv kasvas möödunud õppeaastal kolmandiku võrra, sest õpetajad hakkasid tundides rohkem soovitama lisalugemist.

Variant A: Kooli raamatukogu laenutuste hulk tõusis eelmisel õppeaastal kolmandiku võrra, kuna õpetajad hakkasid tundides rohkem soovitama lisalugemist.

Variant B: Õpetajad soovitasid tundides sagedamini lisalugemist ning seetõttu laenutati kooli raamatukogust eelmisel õppeaastal ligikaudu kolmandiku võrra rohkem raamatuid.

Variant A on peaaegu sama lause, milles on vahetatud mõned sõnad (arv → hulk, kasvas → tõusis, sest → kuna). Variant B alustab põhjusega, vahetab tegusõna vormi (laenutati on umbisikuline) ja muudab lause ehituse. Variant B on parem, aga kontrolli siiski mõtet: allikas ütleb, et laenutuste arv kasvas kolmandiku võrra, variant B ütleb ligikaudu, mida allikas ei sisalda. Kui allikas annab täpse arvu, jäta sõna ligikaudu ära. Mõlemale variandile tuleb lisada viide.

Proovi ise: kirjuta sama lause ümber nii, et see algaks sõnaga Kolmandiku võrra ja jääks mõte samaks. Võrdle tulemust allikaga sama kolme küsimusega: kas mõte on sama, kas lauseehitus on erinev ja kas viide on olemas.

Kontrollnimekiri

• Kas mõte on sama, mis allikas?
• Kas lauseehitus ja sõnavalik erinevad märgatavalt?
• Kas arvud, nimed ja terminid on täpselt samad?
• Kas viide on olemas ja kooli nõutud vormis?
• Kas see on parem ümbersõnastada, kokku võtta või tsiteerida?
• Kas tekst kõlab eesti keeles loomulikult, ilma kohmakate käändeteta?

Kuidas AdeptWrite tööriistad aitavad

Teksti ümbersõnastamise tööriist pakub tehisintellekti abil seitset režiimi (tavaline, ametlik, vaba, akadeemiline, loov, lühem, pikem), tõstab muudetud sõnad esile ja jätab viitamise sinu hooleks. Tulemus on mustand: loe see läbi, kontrolli mõtet ja lisa viide. Kui tahad teada, kas tekst on ikka liiga lähedane avatud allikatele, saad kasutada plagiaadikontrolli; see otsib kattuvusi avatud allikatest ja näitab, milliseid allikaid otsiti, kuid ei asenda sinu õppeasutuse kontrolli. Tulemuse viimistlemisel on abiks õigekirjakontroll.

Sagedased küsimused lühidalt

Kas peab ümbersõnastust viitama? Jah, alati. Kas piisab sünonüümide vahetamisest? Ei. Kas võib ümbersõnastada terve artikli? Võib, aga siis on parem teha kokkuvõte ja viidata. Kas tehisintellekti kasutamist tuleb märkida? See sõltub sinu kooli või töökoha reeglitest, seepärast küsi enne esitamist.

← Kõik juhendid