Plagiaat: mis see on, millised liigid on olemas ja kuidas seda vältida

Plagiaat on teise inimese teose, mõtte või sõnastuse esitamine enda omana, ilma allikat nimetamata. Plagiaadiks loetakse ka tõlge ilma viiteta, teise autori ümbersõnastus ilma viiteta ja enda varem hinnatud töö taaskasutus. Selle vältimiseks tsiteeri jutumärkides, ümbersõnasta oma sõnadega ja viita alati allikale.

Lühike vastus

Plagiaat on teise inimese loodud teose, mõtte või sõnastuse esitamine enda omana, ilma et allikat oleks nimetatud. Märksõna plagiaat seletuse leiab EKI Sõnaveebist. Koolitöös tähendab see praktikas lihtsat reeglit: kõik, mis ei ole sinu enda mõte ega üldtuntud fakt, vajab viidet. See kehtib ka siis, kui sa ei kopeerinud ühtegi sõna.

Plagiaat ei ole ainult kopeerimine. Plagiaadiks võivad osutuda ka ilma viiteta ümbersõnastus, ilma viiteta tõlge inglise allikast ja oma varem esitatud töö uuesti esitamine. Allpool on liigid, näited, hindamise loogika, kontrollnimekiri ja selgitus, mida AdeptWrite plagiaadikontroll tegelikult otsib.

Plagiaadi liigid ühe pilguga

Kõik need liigid taanduvad ühele küsimusele: kas lugeja saab aru, mis on sinu enda panus ja mis tuleb mujalt?

Näide: tsitaat versus ümbersõnastus viitega

Vaatame ühte välja mõeldud allikat. Autor Tamm ja aasta on näite jaoks, päris töös kasuta päris allikat.

Allikas (Tamm, 2022, lk 14): Koolis, kus lugemisaega oli igas nädalas kaks tundi rohkem, laenutati raamatukogust aasta jooksul märgatavalt rohkem raamatuid.

Viga: kopeeritud, viiteta. Koolis, kus lugemisaega oli igas nädalas kaks tundi rohkem, laenutati raamatukogust aasta jooksul märgatavalt rohkem raamatuid.

Viga: sõnu vahetatud, viiteta (mosaiik). Koolis, kus nädalas oli lugemiseks kaks tundi rohkem aega, võeti raamatukogust aasta jooksul tunduvalt rohkem raamatuid laenuks.

Õige: tsitaat. Tamm (2022, lk 14) kirjeldab seda nii: „Koolis, kus lugemisaega oli igas nädalas kaks tundi rohkem, laenutati raamatukogust aasta jooksul märgatavalt rohkem raamatuid.“

Õige: ümbersõnastus viitega. Raamatukogu laenutused kasvasid koolis, kus õpilastel oli nädalas kaks lugemistundi rohkem (Tamm, 2022).

Pane tähele eesti kirjavahemärke: tsitaat algab madalal alustusjutumärgil ja lõpeb kõrgel lõpetusjutumärgil („...“). Sulgudes olev viide on enne lause lõpupunkti. Täpne vorm sõltub sinu õppeasutuse viitamisjuhendist. Ümbersõnastamise tehnikast räägib juhend Kuidas teksti ümber sõnastada, mõiste enda lahtiseletus on lehel Parafraseerimine: mis see on.

Tõlkeplagiaat: eesti kirjutajate tüüpiline lõks

Eesti keeles on avaldatud allikaid vähem kui inglise keeles, seetõttu on kiusatus võtta inglise artikkel, tõlkida see ja esitada tulemus enda tööna. Selline töö on plagiaat, ka siis, kui sõnaotsing eestikeelses tekstis midagi ei leia. Mõte, ülesehitus ja andmed on ikka võõrad.

Näide (välja mõeldud): inglise keelses artiklis on lause Students who read daily scored higher on language tests. Kui kirjutad töösse „Õpilased, kes lugesid iga päev, said keeletestides kõrgemaid hindeid“ ja viidet ei lisa, on see tõlkeplagiaat. Õige on sama lause koos viitega allikale, kusjuures viidatakse algallikale (inglise artiklile), mitte oma tõlkele.

Reeglid:

• Märgi tõlgitud tsitaadi juures, et tõlge on sinu enda, näiteks „(tõlge minu oma)“ või viitamisjuhendis ette nähtud vormis.
• Viita originaalallikale, mitte masintõlke tulemusele.
• Kui kasutad masintõlget, kontrolli tulemust: käänded ja terminid vajavad sageli parandamist.

Tõlkeplagiaati on tehniliselt raskem avastada kui sõna-sõnalist kopeerimist, kuid see ei muuda seda aktsepteeritavaks. Juhendaja märkab tavaliselt sõnastuse või terminite ebaühtlust ja küsib allikaid.

Enesetsiteerimine ehk enda töö taaskasutus

Enda varem hinnatud töö kasutamine uues töös on lubatud ainult siis, kui seda on märgitud ja juhendaja on sellega nõus. Kui lisad bakalaureusetööle lõike oma kursusetööst, viita sellele sarnaselt teiste allikatega. Kui esitad sama referaadi kahele ainele, küsi enne luba. Reeglid erinevad õppeasutuseti, seega loe oma kooli või ülikooli kirjalikku juhendit.

Kuidas plagiaati vältida: samm-sammult

1. Märgi allikas kohe üles. Kui teed märkmeid, kirjuta kõrvale autor, aasta, lehekülg või veebiaadress. Hilisem allika otsimine on kõige sagedasem juhusliku plagiaadi põhjus.
2. Kirjuta märkmed oma sõnadega. Kui kopeerid lause märkmetesse, pane selle ümber jutumärgid, et hiljem teaksid, et see on tsitaat.
3. Otsusta: tsiteerida, ümbersõnastada või kokku võtta. Tsiteeri, kui sõnastus ise on oluline, ümbersõnasta, kui oluline on mõte, ja tee kokkuvõte, kui allikas on pikk.
4. Viita alati. Viide on vajalik tsitaadile, ümbersõnastusele ja kokkuvõttele. Üldtuntud faktile (näiteks Tallinn on Eesti pealinn) ja sinu enda mõttele viidet vaja pole.
5. Kontrolli viitamisstiili. Eesti kõrgkoolides on levinud APA, kuid ülikoolid, teaduskonnad ja ained võivad nõuda ka Harvardi, Chicago, IEEE või oma stiili. Vaata juhendi viimast versiooni.
6. Kontrolli valmis tööd. Loe tekst läbi, kontrolli, et iga mõtte juures on viide, ja vajadusel kasuta plagiaadikontrolli.

Joonealuste märkuste ja allikaloendi vormistamisest on eraldi juhend Joonealused märkused ja viited. Viiteid saab koostada ka viidete generaatoriga, kuid kontrolli tulemus alati oma kooli stiilijuhendi vastu.

Kuidas õppeasutused plagiaati kontrollivad

Eesti kõrgkoolides on tavaks lõputööde kontrollimine kooli kasutatavas süsteemis ning töö esitamisel või kaitsmisel võib juhendaja arvestada kontrolli aruannet. Millist süsteemi mõni kool parajasti kasutab ja kuidas aruannet tõlgendatakse, otsustab õppeasutus ise ning see võib aja jooksul muutuda. Me ei nimeta siin konkreetset süsteemi, sest ametlikku kinnitust kontrollimise hetkel ei olnud. Küsi oma õppeasutuselt, kust leiad selle info.

Oluline on mõista, et kattuvusprotsent ei ole süüdistus. Aruanne näitab, kus tekst kattub teiste tekstidega, ja inimene otsustab, kas tegu on korrektselt viidatud tsitaadiga, ühiste mõistete või tegeliku plagiaadiga. Madal protsent ei tähenda automaatselt, et tööd on õigesti viidatud, näiteks tõlkeplagiaat võib jääda märkamata. Kõrge protsent võib tulla viidatud tsitaatidest ja allikaloendist.

Mida AdeptWrite plagiaadikontroll otsib

AdeptWrite plagiaadikontroll võrdleb sinu teksti avatud entsüklopeediliste ja akadeemiliste allikatega. Eesti teksti puhul otsitakse eestikeelsest Vikipeediast ja Vikitekstidest ning keeleülestest avatud allikatest nagu Internet Archive'i täistekstiotsing, Europe PMC ja DOAJ. Täpne otsitud allikate loetelu on iga tulemuse juures nähtav. Tööriist näitab:

• kattuvuse osakaalu (kattuvate sõnade arv jagatud kogusõnade arvuga);
• kattuvad lõigud ja allikad, kust need leiti;
• loetelu allikatest, mida otsiti, ja neist, mida ei otsitud.

Tööriista piirid:

• Tekst peab olema vähemalt 30 sõna ja kuni 6000 märki ühe käivituse kohta.
• Tulemus 0 % tähendab, et otsitud allikatest kattuvust ei leitud, mitte seda, et tekst on originaalne. Suletud andmebaasid, kooli oma töödearhiiv ja paljud eesti ajalehed ning raamatud jäävad otsingust välja.
• Allikatest otsitakse 4 kuni 8 lühikest iseloomulikku fraasi, mitte kogu teksti.
• Tööriist ei asenda sinu õppeasutuse kontrolli ega anna täpsusnumbrit. Valikuline režiim „Avatud allikad + veebiotsing“ on olemas ainult siis, kui veebiotsing on seadistatud.

Soovitus: kasuta kontrolli oma mustandi viimaseks läbivaatuseks. Kui tööriist näitab kattuvat lõiku, ava allikas, otsusta, kas tegu on tsitaadi, ümbersõnastuse või juhusliku sarnasusega, ja lisa vajadusel jutumärgid ja viide. Tulemuse viimistlemisel on abiks õigekirjakontroll.

Plagiaat ja tehisintellekt

Tehisintellekti loodud tekst ei ole tingimata plagiaat klassikalises tähenduses, aga selle esitamine enda kirjutatuna võib rikkuda kooli või ülikooli reegleid. Mõni õppeasutus nõuab kasutamise märkimist, mõni keelab selle konkreetses ülesandes. Samuti võib tehisintellekt kirjutada väiteid, millel on viide, mida pole olemas, või allika, mis ütleb midagi muud. Kontrolli iga fakti ja viidet ise. AI-tuvastajate kohta vaata juhendit Kuidas AI-detektorid töötavad ja kus nad eksivad: nende tulemus on hinnang, mitte tõend.

Näide: kuidas lõiku oma tööks vormistada

Oletame, et kirjutad uurimistööd digiõppest ja loed välja mõeldud artiklit (Kask, 2023). Märkmetesse kirjutad: Kask 2023, lk 6: õppijad eelistavad lühikesi videoid. Kui hiljem kirjutad lõiku, on sul kolm head varianti: tsiteerid sõna-sõnalt jutumärkides ja lehekülje numbriga, ümbersõnastad (Lühikesed videod sobivad õppijatele paremini kui pikad loengud (Kask, 2023)) või võtad mitu allikat kokku ja viitad igaühele. Halb variant on kirjutada sama mõte ilma märketa nii, nagu oleks see sinu enda järeldus. Mida täpsemad on märkmed, seda kergem on hiljem viiteid lisada, ja seda väiksem on risk, et jääd hätta küsimusega, kust mõte tuli.

Plagiaat väljaspool kooli

Plagiaat ei piirdu kooliga. Ajakirjanik, ettevõtte blogija ja kodulehe tekstikirjutaja saavad sama mure: võõra teksti kasutamine ilma loata võib rikkuda autoriõigust, mitte ainult head tava. Autoriõigus kaitseb sõnastust, plagiaadi reeglid kaitsevad ka mõtte päritolu. Tööelus on aus viis allikaid nimetada, viidata lingiga ja küsida luba, kui võtad üle suurema osa. Õiguslikke küsimusi ei lahenda see juhend, nendes tasub pöörduda spetsialisti poole.

Kontrollnimekiri enne esitamist

• Iga võõras mõte, number ja järeldus on seotud viitega.
• Sõna-sõnalised lõigud on jutumärkides ja lühikesed.
• Ümbersõnastus on tegelikult uus lauseehitus, mitte sünonüümide vahetus.
• Tõlgitud tekstile on viidatud algallikale.
• Enda varasemad tööd on märgitud.
• Allikaloend ühtib tekstisiseste viidetega.
• Oled lugenud oma kooli plagiaadi- ja tehisintellekti reegleid.

Tavalised eksimused

„Muutsin sõnu, seega on see minu tekst.“ Kui mõte ja ülesehitus on allikast, on viide kohustuslik.

„Viide on lõpus allikaloendis, seega piisab.“ Allikaloend ei asenda tekstisisest viidet, sest lugeja peab teadma, milline mõte kust pärineb.

„Vikipeedia on vaba, seega ei pea viitama.“ Vaba litsents ei tühista viitamiskohustust.

„Kontroll näitas 5 %, töö on korras.“ Protsent sõltub otsitud allikatest. Loe ka kattuvaid lõike ja mõtle, mida kontroll ei otsinud.

Võõra lause jutumärkideta „inspiratsiooniks“. Kui lause on peaaegu sama, on see tsitaat ja vajab jutumärke.

Mida teha, kui sind süüdistatakse

Kui juhendaja märgib sinu töös plagiaadi kahtluse, ära hakka vaidlema, vaid vaata aruannet läbi. Leia iga kattuv lõik, kontrolli, kas viide on olemas, ja paranda puuduvad. Kui sul on mustandid, märkmed ja allikate loetelu, näita neid, sest need tõendavad tööprotsessi. Õppeasutusel on tavaliselt kirjalik kord vaidluste lahendamiseks ja sellega tasub tutvuda enne vastamist.

← Kõik juhendid