Kuidas kirjutada kokkuvõtet: kokkuvõte, resümee, refereering ja annotatsioon

Kokkuvõte on algteksti põhimõtete lühike esitus sinu enda sõnadega. Loe tekst läbi, märgi põhiväited, kirjuta need oma sõnadega kokku ja kontrolli, et midagi pole lisatud ega muudetud. Tavaliselt on kokkuvõte umbes veerandi kuni kümnendiku algteksti pikkusest, kui juhend ei ütle teisiti.

Lühike vastus

Kokkuvõtte kirjutamiseks loe algtekst läbi, leia põhiväited, kirjuta need oma sõnadega lühemalt üles ja kontrolli tulemust algtekstiga. Kokkuvõttesse ei lähe sinu arvamus, uued faktid ega pikad näited. Hea kokkuvõte on nii selge, et lugeja saab aru, millest algtekst räägis, ilma seda lugemata.

Pikkuse kohta ei ole üht kindlat reeglit. Õpetaja või juhendaja annab tavaliselt sõnade, lausete või lehekülgede arvu. Kui ta ei anna, on mõistlik lähtepunkt umbes veerand kuni kümnendik algteksti pikkusest: lühikese uudise kokkuvõte on 2–3 lauset, ühe lehekülje artikli kokkuvõte lõik. See on praktiline rusikareegel, mitte ametlik norm.

Mida eesti koolis ja ülikoolis täpselt mõeldakse

Õpilased ja üliõpilased ajavad neli sarnast sõna sageli segi. Allolev tabel aitab neid lahus hoida. Sõnade tähendusi saad kontrollida EKI Sõnaveebist, näiteks märksõnad kokkuvõte ja refereering.

Lihtne vahe: kokkuvõte ütleb, mis tekstis oli, refereering ütleb, mida autor ütles, annotatsioon ütleb, millest tekst räägib, ja resümee on akadeemilises töös kokkuvõtte kindel koht. Kui ülesande juures seisab ainult üks sõna, küsi õpetajalt, mida ta täpselt silmas peab.

Kokkuvõte erineb ka ümbersõnastusest: ümbersõnastus (parafraas) säilitab kogu mõtte ja on umbes sama pikk, kokkuvõte jätab detailid välja. Vaata lähemalt juhendit Parafraseerimine: mis see on ja näited.

Viis sammu kokkuvõtte kirjutamiseks

1. Loe tekst kogu ulatuses läbi

Esimene lugemine on arusaamiseks, mitte märkimiseks. Küsi endalt: mis on teksti teema ja mida autor sellest väidab? Kui sa ei oska seda ühe lausega öelda, loe uuesti.

2. Märgi põhiväited

Joonista alla või märgi iga lõigu juures üks põhimõte. Lõigu algus või lõpp annab seda sageli ise. Jäta kõrvale näited, arvude loendeid, kõrvalepõikeid ja üksikuid tsitaate, kui need pole peamise mõtte juures hädavajalikud.

3. Pane põhiväited oma sõnadega kirja

Pane tekst kõrvale ja kirjuta väited oma sõnadega. Nii väldid algteksti lausete kopeerimist. Ära tee sõnade vahetust: ühendada tuleb mõtted, mitte lauseid.

4. Koonda ja lõika

Pane väited loogilisse järjekorda, ühenda lähedased ja kärbi, kuni jõuad nõutud pikkuseni. Kasuta sidesõnu (seega, sellest hoolimata, seetõttu), mis näitavad seost.

5. Kontrolli algtekstiga

Võrdle valmis kokkuvõtet algtekstiga:

• Kas iga väide on algtekstis olemas?
• Kas midagi olulist on puudu?
• Kas arvud ja nimed on täpsed?
• Kas ma lisasin oma arvamuse? Kui jah, võta ära.
• Kas kokkuvõte on algteksti pikkusest märgatavalt lühem?

Läbitöötatud näide

Allolev lühike tekst on välja mõeldud harjutuseks. Päris uudise kasutamisel nimeta allikas ja kuupäev.

Algtekst (umbes 70 sõna): Tartu linnaraamatukogu pikendab sügisest alates lugemissaali lahtiolekuaegu. Seni oli saal avatud tööpäeviti kella kuueni õhtul, edaspidi on see avatud kella kaheksani. Muudatuse põhjus on üliõpilaste ja õpilaste soov leida eksamiperioodil vaikne õpikoht. Raamatukogu juhataja sõnul tehti otsus pärast lugejate küsitlust, kus enamik vastajaid soovis pikemaid lahtiolekuaegu. Pikendatud lahtiolekuaeg kehtib esialgu kuni jaanuari lõpuni ja pärast seda vaadatakse külastajate arv uuesti üle. Laenutustöö jääb samaks ja lõpeb endiselt kell kuus.

Sammud 1–2, põhiväited:

1. Lugemissaal on avatud kaks tundi kauem (kuueni → kaheksani).
2. Põhjus: õpilased ja üliõpilased vajavad eksamiperioodil õpikohta.
3. Otsus tehti lugejate küsitluse põhjal.
4. Kehtib kuni jaanuari lõpuni, siis vaadatakse üle.
5. Laenutus ei muutu.

Kolm pikkust samast tekstist:

Üks lause (umbes 20 sõna): Tartu linnaraamatukogu lugemissaal on sügisest kuni jaanuari lõpuni avatud kaks tundi kauem, sest õpilased ja üliõpilased vajavad eksamiperioodil vaikset õpikohta.

Lõik (umbes 35 sõna): Tartu linnaraamatukogu pikendab sügisest lugemissaali lahtiolekuaega kella kaheksani. Otsus tehti lugejate küsitluse põhjal, sest eriti eksamiperioodil on õpikohta vaja. Pikendus kehtib jaanuari lõpuni, pärast mida vaadatakse külastajate arv üle. Laenutus lõpeb endiselt kell kuus.

Punktid:

• lugemissaal on avatud kella kaheksani;
• põhjus: õpikohta vajatakse eksamiperioodil;
• kehtib jaanuari lõpuni, siis vaadatakse üle;
• laenutus jääb kella kuueni.

Märka, mis jäi välja: raamatukogu juhataja ja küsitluse üksikasjad. Mis jäi sisse: muudatus, põhjus, tähtaeg ja see, mis ei muutu. Lõigu pikkus on umbes pool algtekstist, sest tekst on juba tihe. Pikema teksti puhul on suhe väiksem.

Teine näide: lühike kirjanduslik katkend

Kirjandustekst nõuab teistsugust lugemist, sest tähtis ei ole ainult see, mis juhtus, vaid ka see, kuidas. Allolev katkend on välja mõeldud harjutuseks.

Katkend: Vihmasel sügisõhtul jõudis Mari vanaema maja juurde. Aknas põles tuli, kuid uks oli lukus. Ta koputas kolm korda ja ootas. Lõpuks avanes uks ning vanaema, kes oli kaua haige olnud, vaatas teda pikalt ja ütles vaid: „Sa tulid siiski.“ Mari ei osanud midagi vastata, sest ta oli otsustanud tulla alles viimasel hetkel.

Kokkuvõte (kaks lauset): Mari külastab vihmasel õhtul oma kaua haige olnud vanaema, kelle juurde ta otsustas minna viimasel hetkel. Vanaema tervitab teda napisõnaliselt, ja Mari ei oska vastata.

Refereering: Katkendis kirjeldatakse kohtumist, kus vanaema napp lause Sa tulid siiski annab mõista, et ta polnud külaskäiku oodanud.

Annotatsioon: Katkend vanaema ja lapselapse kohtumisest sügisõhtul.

Pane tähele, et kokkuvõte jutustab tegevust, refereering toob esile, mida tekst väidab või vihjab, ja annotatsioon ütleb ainult teema. Kirjanduslikus kokkuvõttes jäta tegelase tunded sellisena, nagu tekst neid näitab, ja ära seleta, mida autor tegelikult mõtles, kui ülesanne seda ei küsi.

Kokkuvõte õppimisel ja tööl

Kokkuvõtte oskus ei piirdu koolitööga. Sama võtet kasutad, kui:

• teed loengumärkmeid. Kirjuta iga teema alla kaks-kolm punkti oma sõnadega, mitte ei kirjuta slaide ümber;
• valmistud eksamiks. Kokkuvõte ühele lehele aitab mälu kinnistada, sest sa pead otsustama, mis on tähtis;
• koostad koosoleku protokolli. Otsused, vastutajad ja tähtajad on koosoleku kokkuvõte;
• kirjutad e-kirja. Esimene lause võtab kogu sõnumi kokku, ülejäänu annab taustaks;
• kirjutad kirjandusülevaadet. Iga allika kohta kirjuta paar lauset: mida autor uuris, mida leidis ja mis on sinu töö jaoks oluline.

Kui kokkuvõte on ainus asi, mida teisele inimesele saadad, kontrolli, et see on arusaadav ka siis, kui lugeja algteksti ei näe.

Kokkuvõtte pikkus: praktiline tabel

Need on tavapärased vahemikud, mitte reeglid. Õpetaja, ajakirja või ülikooli juhend on alati määrav.

Lühike harjutus

Võta ükskõik milline oma õpiku lõik ja kirjuta see kokku ühe lausega, ilma raamatut vaatamata. Seejärel ava lõik uuesti ja kontrolli, kas sinu lause sisaldab põhiväidet. Korda sama kahe lausega ja siis kolmega. Nii näed, kui palju sa tegelikult mõistsid ja millist teavet jätad harjumuspäraselt välja.

Sagedased vead

1. Algteksti lausete kopeerimine. Kui laused on sõna-sõnalt samad, ei ole see kokkuvõte, vaid tsitaat, ja vajab jutumärke ja viidet.
2. Oma arvamuse lisamine. Kokkuvõte ütleb, mida autor ütles, mitte seda, mida sa temast arvad.
3. Liiga palju detaile. Kui kokkuvõte on sama pikk kui algtekst, ei ole sa lühendanud, vaid sõnu vahetanud.
4. Olulise väljajätmine. Põhiväide või järeldus ei tohi kaduda.
5. Algteksti kuju kopeerimine. Kui kokkuvõte järgib algteksti lõik lõigu haaval, kontrolli, kas kõik lõigud on kokkuvõttesse tõesti vaja.
6. Viite puudumine. Ka kokkuvõtte puhul kuulub mõte algsele autorile ja allikale tuleb viidata. Viitamisest saad lugeda juhendist Joonealused märkused ja viited.

Kuidas AdeptWrite tööriist aitab

Teksti kokkuvõtte tegija võtab kleebitud teksti kokku kolmes režiimis: punktidena, lõiguna või ühe lausena. Tööriist kasutab tehisintellekti ja töötleb korraga kuni 6000 märki, pikema teksti jaga osadeks. Tööriist on seatud kasutama ainult teksti enda ideid, kuid mudel võib siiski jätta olulise välja või rõhku nihutada.

Kus tööriist aitab:

• Kontrolliks. Tee oma kokkuvõte esmalt ise ja võrdle seda tööriista omaga: kui tööriist tõi välja väite, mille sa jätsid välja, vaata, kas see on oluline.
• Pika teksti ülevaateks. Saad kiire pildi, enne kui hakkad lugema.
• Pikkuse valikuks. Võrdle lause, lõigu ja punktide vormi.

Kus see ei asenda sind:

• Lugemist. Kui kasutad tööriista ainult selleks, et lugemisest mööda minna, ei saa sa aru, mida kokkuvõte jättis välja.
• Kontrolli. Võrdle tulemust algtekstiga samade küsimustega nagu eespool.
• Viitamist ja kooli reegleid. Kui õpetaja ootab sinu enda kokkuvõtet, siis tööriista tulemuse esitamine seda ei ole. Küsi, kas tehisintellekti abi on lubatud ja kuidas seda märkida.

Valmis kokkuvõtte keelelist poolt aitavad kontrollida õigekirjakontroll ja grammatikakontroll. Pikkuse kontrolliks sobib sõnade loendur. Kui kirjutad ametlikku resümeed uurimistööle, on abiks ka annotatsiooni kirjutaja, mille tulemus on samuti mustand.

Kontrollnimekiri

• Kas ma tean, kas ülesanne küsib kokkuvõtet, resümeed, refereeringut või annotatsiooni?
• Kas pikkus vastab juhendile?
• Kas iga väide on algtekstis olemas?
• Kas põhiväide ja järeldus on sees?
• Kas arvud, nimed ja kuupäevad on täpsed?
• Kas kirjutasin oma sõnadega ega lisanud arvamust?
• Kas allikas on nimetatud?
• Kas olen õppeasutuse reeglite järgi märkinud, kui kasutasin tehisintellekti abi?

← Kõik juhendid