Sageli segi aetavad sõnad eesti keeles: kokku või lahku, -gi või -ki, s või š

Eesti keeles ajavad kirjutajad kõige sagedamini segi kolme liiki sõnu: kokku- ja lahkukirjutatavad määrsõnad (kõigepealt, seetõttu, tänapäeval), täpsustavad liited -gi ja -ki (kedagi, kuski) ning võõrsõnade š ja ž (šokolaad, žanr). Reegel on igal juhul Sõnaveebis kontrollitav; allpool on iga paar vigase ja õige lausega.

Lühike vastus

Enamik eesti keele sagedasi kirjavigu kuulub kolme rühma: sõna kirjutatakse kokku, kuigi kõnes kuuleb kahte sõna; liide -gi või -ki on vales kohas; või võõrsõnas on s asemel vaja š-i või ž-d. Kui sul on kahtlus, kontrolli sõna Sõnaveebist: kui märksõna on seal ühe sõnana (nt kõigepealt, seetõttu, tänapäev), kirjuta see kokku.

Allpool on sagedasemad segi aetavad paarid, millest iga ühe kohta on reegel, vigane ja õige lause ning mäluvihje. Paarid on valitud EKI Sõnaveebi märksõnade järgi; kahtluse korral kontrolli sõna ise Sõnaveebist. Kirjaviisi norm on ÕS 2025, mille põhjal kirjutatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Kiire ülevaade: õige ja vale kõrvuti

Iga paari täpne selgitus on ka eraldi õigekirjaklastris: kuidas õigesti kirjutada. Allpool linkime iga rühma sobivaimatele lehtedele.

1. Kokku või lahku: määrsõnad ja asesõnad

Eesti keeles kirjutatakse mitu sagedast lühikest määrsõna ühe sõnana, kuigi kõnes võib kuulda kahte sõna. Põhimõte on lihtne: kui Sõnaveebis on märksõna ühe sõnana, kirjutatakse see kokku.

kõigepealt, mitte kõige pealt

Kõigepealt tähendab „esimese asjana, alustuseks“. Ühe sõnana kirjutatud määrsõna on muutumatu.

• Vigane: Kõige pealt pese käed ja siis alusta ülesannet.
• Õige: Kõigepealt pese käed ja siis alusta ülesannet.

Mäluvihje: kui võid asendada sõnaga esmalt või alguses, kirjuta kokku. Vaata ka kirjet kõigepealt või kõige pealt.

seetõttu, mitte see tõttu

Seetõttu tähendab „sel põhjusel“.

• Vigane: Rong hilines ja see tõttu jäime loengust maha.
• Õige: Rong hilines ja seetõttu jäime loengust maha.

Kontroll: asenda seetõttu sõnaga sellepärast. Kui see sobib, kirjuta ühe sõnana. Vaata kirjet seetõttu või see tõttu.

ükskõik, mitte üks kõik

Ükskõik tähendab „sõltumata sellest, mis või kumb“.

• Vigane: Üks kõik kui kiiresti ma jooksin, bussi ei jõudnud ma enam peale.
• Õige: Ükskõik kui kiiresti ma jooksin, bussi ei jõudnud ma enam peale.

Sõnaveebis on märksõna liitsõnana. Kui üks ja kõik on eraldi sõnad, on tähendus teine, näiteks Üks kõigi eest ja kõik ühe eest. Vaata kirjet ükskõik või üks kõik.

aitäh, mitte ai täh

Aitäh on hüüdsõna, millega tänatakse; Sõnaveeb annab selle ühe sõnana.

• Vigane: Ai täh, et aitasid mul kolimiskastid üles tassida!
• Õige: Aitäh, et aitasid mul kolimiskastid üles tassida!

Vaata kirjet aitäh või ai täh.

tänapäeval, mitte täna päeval

Tänapäev on üks sõna ja kõik selle käänded kirjutatakse kokku: tänapäev, tänapäeva, tänapäeval. Sõna tähendab „praegust aega“.

• Vigane: Täna päeval on enamik õppematerjale veebis kättesaadavad.
• Õige: Tänapäeval on enamik õppematerjale veebis kättesaadavad.

Pea meeles, et täna päeval võib mõnes lauses olla ka õigesti lahus, kui tähendus on tõesti „täna, päeva ajal“: Täna päeval jõudsime linna, õhtul sõitsime edasi. Kui mõtled „praegusel ajal“, kirjuta kokku. Vaata kirjet tänapäeval või täna päeval.

üksteise ja teineteise

Mõlemad on asesõnad ja mõlemad kirjutatakse ühe sõnana.

• Vigane: Tallinna ja Tartu rongid sõidavad üks teise vastu.
• Õige: Tallinna ja Tartu rongid sõidavad üksteise vastu.
• Vigane: Õde ja vend aitasid teine teise kodutööde juures.
• Õige: Õde ja vend aitasid teineteist kodutööde juures.

Need kaks asesõna on tähenduselt peaaegu sama ja neid kasutatakse sageli vaheldumisi. Tähtis on see, et kumbagi ei kirjutata kahe sõnana. Vaata kirjeid üksteise või üks teise ja teineteise või teine teise.

2. Täpsustavad liited -gi ja -ki

Liide -gi/-ki (tähenduses „ka“) on eesti kirjapildi üks sagedasemaid vigade allikaid. Reegel sõltub sellest, mis häälik sõna lõpus on.

• -ki kirjutatakse pärast helitut häält: k, p, t, s, h, f, š. Näide: kuski. Praktiline mäluvihje: pärast s-i on alati -ki.
• -gi kirjutatakse pärast täishäälikut ja helilisi kaashäälikuid (l, m, n, r, v, j ja tavaliselt ka b, d, g). Näide: kedagi, midagi, kunagi.

Allolevas tabelis on igal real vigane ja õige lause.

Et reegel meelde jääks, vaata sõna lõppu: kuigi -gi ja -ki kõlavad kõnes sageli sarnaselt, määrab kirjapildi eelnev häälik. Vaata kirjeid kedagi või kedaki, midagi või midaki, kunagi või kunaki ja kuski või kusgi.

3. Üks või kaks tähte: äkki

Äkki tähendab „ootamatult“ ja kirjutatakse kahe k-ga, ka siis, kui hääldus jätab mulje lühikesest häälikust.

• Vigane: Äki hakkas väljas sadama, ja me jooksime varju.
• Õige: Äkki hakkas väljas sadama, ja me jooksime varju.

Sama sõna kasutatakse ka tähenduses „võib-olla“: Ma kartsin, et äkki ta ei tulegi. Ka siis on kaks k-d. Vaata kirjet äkki või äki.

4. Võõrsõnade š ja ž

Eesti algupärastes sõnades ei ole häälikuid š ja ž, kuid võõrsõnades kirjutatakse need tähtedega š ja ž. Kui kirjutad s või j, on viga.

• šokolaad (mitte sokolaad): Poes ostsime kingituseks tumedat šokolaadi.
• šampoon (mitte sampoon): Reisile võtsin kaasa väikese šampoonipudeli.
• žanr (mitte janr): Tema lemmikžanr on ajalooline kriminaalromaan.

Eesti klaviatuuripaigutuses on š ja ž olemas; välismaises paigutuses tasub lisada eesti paigutus, et vältida s-i ja z-i kasutamist asenduseks. Tuttavad sõnad õpitakse ära, kuid uute laensõnade juures jääb ebakindlus, ja siis tasub Sõnaveebist järele vaadata. Vaata kirjeid šokolaad või sokolaad, šampoon või sampoon ja žanr või janr.

5. Suur või väike algustäht: nädalapäevad ja kuud

Veel üks väga sage viga, mis ei ole sõnapaar, vaid algustäht. Eesti keeles kirjutatakse nädalapäevade ja kuude nimed väikese algustähega, kui need ei alga lauset.

• Vigane: Kohtume Esmaspäeval ja läheme Jaanuaris kokku.
• Õige: Kohtume esmaspäeval ja läheme jaanuaris kokku.

Lause alguses on suur täht nagu iga sõna puhul: Esmaspäeval algab uus semester. Kuupäevades kirjutatakse kuu nimi samuti väikese tähega: 1. november 2026. Reegel on mehaaniline, seetõttu leiab ka kontrollprogramm selle vea üles.

Kuidas neid vigu ära tunda: kolm kontrolli

1. Asendus. Asenda sõna sünonüümiga: kõigepealt → esmalt, seetõttu → sellepärast, äkki → ootamatult. Kui asendus töötab ühe sõnaga, kirjuta ühe sõnana.
2. Sõnaveeb. Otsi sõna sonaveeb.ee lehelt. Kui märksõna leitakse, on vorm kirjutatud nii, nagu sõnastik ette näeb; kui ei leita, proovi kahe sõnana või muud kuju.
3. Hääldus ei aita. Eesti keeles ei saa alati kuulmise järgi kirjutada, sest -gi ja -ki, ühe- ja kahe k hääldus on kõnes sageli sarnane. Õppimisel aitab reegel ja sõnastik, mitte kõrv.

Kui sa pole kindel, ära otsusta kõrvaga: avasta reegel ja kontrolli. Samuti ei pruugi iga ebatavaline vorm olla viga: ÕS 2025 on kirjaviisi norm, ja norm võib sõnade puhul muutuda. Vaata alati sõnastiku uusimat versiooni. Üldisemat sissejuhatust kirjaviisi kohta annab juhend Õigekirja põhireeglid.

Mida õigekirjakontroll teeb ja mida mitte

AdeptWrite õigekirjakontroll töötab sinu brauseris ja kontrollib teksti eesti sõnastiku ning eespool kirjeldatud sagedaste paaride põhjal. Tööriist nimetab oma autoriteedina Eesti Keele Instituuti ja ÕS-i põhimõtteid ning sisaldab väikest nimekirja sagedasi eksimusi, mille hulgas on ka selle juhendi sõnapaare. Kontroll toimub kohapeal, tekst ei lahku sinu seadmest.

Mida see hästi teeb:

• märgib sõnu, mida sõnastikus ei ole (kirjavead, tähe puudumine);
• tõstab esile teadaolevad vigased variandid, nagu kedaki või sampoon, ja pakub parandust;
• leiab kaks tühikut, tühiku enne kirjavahemärki ja kordunud sõna.

Mida see ei suuda:

• Mõista tähendust. Programm ei tea, kas lauses täna päeval on mõeldud „tänapäeval“ või „täna, päeva ajal“. Kui mõlemad vormid on õiged, võib kontroll vea märkimata jätta.
• Olla sõnastikust värskem. Kontrolli sõnastik pärineb avatud Hunspelli failist, mis on vanem kui ÕS 2018 ja ÕS 2025. Uued sõnad, nimed ja ametlikud muudatused võivad olla märgitud veana. Kahtluse korral otsi sõna Sõnaveebist.
• Asendada lugemist. Õige sõna vales kohas (seal ja siin) jääb märkamata, sest mõlemad on sõnastikus.

Grammatikat, lauseehitust ja kirjavahemärke aitab vaadata grammatikakontroll. See kasutab tehisintellekti, tõstab iga muudatuse esile ja töötleb korraga kuni 6000 märki. Selle ettepanekud on soovitused, mida tuleb ise hinnata; tööriist ei luba täpsust. Kirjavahemärkide kohta loe juhendit Kirjavahemärgid eesti keeles. Ametlikust kirjast annab ülevaate ka juhend Kuidas kirjutada motivatsioonikirja.

Harjutus: paranda laused

Alloleva kümne lause igas on üks viga. Paranda see ja kontrolli vastust tabelist. Kõik laused on välja mõeldud harjutuseks.

1. Kõige pealt lugesin ülesande kaks korda läbi.
2. Buss jäi ära ja see tõttu pidin jalgsi minema.
3. Ta ei märganud kogu õhtu jooksul midaki kahtlast.
4. Kas sa oled kunaki Pärnus käinud?
5. Üks kõik, mida ta ütles, ma ei muutnud oma meelt.
6. Ai täh, et tulid mulle appi!
7. Täna päeval kasutab peaaegu igaüks nutitelefoni.
8. Kass hüppas äki laualt maha.
9. Ostsin poest sampooni ja sokolaadi.
10. Koosolek toimub Neljapäeval kell kümme.

Kui tegid vea kolmes või rohkemas lauses, kasuta kontrollnimekirja iga kord enne teksti saatmist. Üks viga kümnest on tavaline; oluline on, et järgmine kord märkaksid seda ise.

Miks eesti keeles on kokku- ja lahkukirjutus keeruline

Eesti keeles moodustuvad liitsõnad ja ühendid vabalt ning kirjapilt ei kajastu kõnes alati. Kõigepealt ja seetõttu on tekkinud kunagi kahest sõnast, kuid on aja jooksul muutunud üheks muutumatuks määrsõnaks. Kirjutaja peab seetõttu õppima, kumb vorm on norm, ega saa rakendada ühtainsat üldreeglit. Sõnaveeb ja ÕS 2025 annavad märksõnana kirjapildi, mille järgi saab kontrollida.

Praktiline kokkuvõte: kui lause tähendus jääb samaks ja sõna saab asendada ühe sõnaga (esmalt, sellepärast, ootamatult, praegu), kuulub see tõenäoliselt kokku. Kui sõna on osa fraasist, kus iga sõna säilitab oma tähenduse (täna päeva ajal), kirjuta lahku. Kahtluse korral otsi sõnastikust.

Kontrollnimekiri enne saatmist

• Kas kõigepealt, seetõttu, ükskõik, aitäh, tänapäeval, üksteise, teineteise on kirjutatud kokku?
• Kas sõnades kedagi, midagi, kunagi on -gi ja sõnas kuski -ki?
• Kas äkki on kahe k-ga?
• Kas võõrsõnades on š ja ž (šokolaad, šampoon, žanr)?
• Kas nädalapäevad ja kuud on väikese tähega (välja arvatud lause alguses)?
• Kas lugesin teksti ette või lõpust algusesse, et vead silma jääksid?
• Kas kahtlase sõna kontrollisin Sõnaveebis?

Oma vigade nimekiri

Segi aetavad sõnad kordavad end sageli samamoodi, seega tasub teha oma isiklik nimekiri. Kui oled vea teinud kaks korda, kirjuta see üles: vigane vorm, õige vorm ja üks lause. Mõne kuu pärast on sul oma kontrollnimekiri, mis sobib sulle paremini kui üldine tabel. Samuti aitab see, kui kirjutad olulise teksti (avaldus, motivatsioonikiri, lõputöö) enne esitamist mõne tunni ootama ja loed siis uuesti. Pärast pausi märkad vigu, mida kirjutades silm üle libistas.

← Kõik juhendid