Eesti keele õigekirja põhireeglid: lihtne ülevaade ÕS 2025 järgi

Eesti kirjakeele normi aluseks on alates 1. jaanuarist 2026 ÕS 2025, mille annab välja Eesti Keele Instituut. Põhireeglid: välde kirjas eraldi ei paista, -gi ja -ki valitakse eelneva hääliku järgi, paljud määrsõnad kirjutatakse kokku, nädalapäevad ja kuud väikese tähega ning võõrsõnades on š ja ž.

Lühike vastus

Eesti õigekirja norm on Eesti Keele Instituudi (EKI) väljaantav ÕS 2025, mis on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Viis reeglit, mille vastu eksitakse kõige sagedamini:

1. Välde ei ole kirjas eraldi märgitud. Sõna linna võib olla pikk või ülipikk ja vahe selgub lausest.
2. **Liide on -gi või -ki** sõltuvalt eelnevast häälikust: kedagi, kuski.
3. Mõned sõnad kirjutatakse kokku: kõigepealt, seetõttu, ükskõik, aitäh.
4. Nädalapäevad ja kuunimed on väikese algustähega: esmaspäeval, jaanuaris.
5. Võõrsõnades on š ja ž: šokolaad, žanr.

Allpool on iga reegel näidetega ja lõpus kontrollnimekiri.

Mis on ÕS 2025 ja mis selles muutus

ÕS on Eesti õigekeelsussõnaraamat. EKI lehe järgi on ÕS 2025 uus väljaanne, mis on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026 ja mis järgib eelmist, ÕS 2018 väljaannet. Sõnaveebis on see kättesaadav aadressil sonaveeb.ee/os.

Mida EKI ise muudatustena nimetab (kontrollitud 2026-11-01):

Need on EKI enda numbrid. Üksikute sõnade kirjapilt, mis ÕS 2018-st 2025-ni täpselt muutus, tuleb vaadata Sõnaveebist. Kui kahtled konkreetses sõnas, otsi seda sealt, mitte seda artiklit. ÕS fikseerib õigekirja ilmumise hetkeks ning hiljem võib normi täiendada Emakeele Seltsi keeletoimkond, nagu EKI märgib. Uute sõnade kohta annab sageli kiireima vastuse EKI ühendsõnastik, mis asub samuti Sõnaveebis.

Reegel 1: välde kirjas ei paista

Eesti keeles on kolm välteastet: lühike, pikk ja ülipikk. Õigekirjas neid enamasti ei märgita, nii et sama kirjapilt võib kanda erinevat välde. Klassikaline näide on linna:

Kirjutaja jaoks tähendab see, et vale välde ei ole õigekirjaviga, vaid tähenduse ja hääldusega seotud nüanss. Küll aga tuleb õppida sõnade õiget kirjapilti, sest kõnest ei selgu alati, kas häälikut kirjutatakse üks- või kahekordselt (näiteks äkki, mille kahekordset k-d tuleb sõnastikust kontrollida). Hea harjumus on kahtluse korral otsida Sõnaveebist märksõna ja kontrollida kirjapilti.

Reegel 2: -gi või -ki

Täpsustav liide -gi/-ki lisatakse sõnadele, mis tähendavad „ka“ või teevad tähenduse määramatuks (kedagi, midagi, kunagi). Valik sõltub sõna lõpust:

• -ki pärast k, p, t, s, h, f ja š: kuski;
• -gi pärast täishäälikut ja helilist kaashäälikut: kedagi, midagi, kunagi.

Iga sõna kohta on AdeptWrite'i eesti keele kirjetega lehed: kedagi või kedaki, kuski või kusgi, midagi või midaki ja kunagi või kunaki. Sõnaveebis on ka sõna äkki kahe k-ga, mille kirjapilt tekitab sageli kahtlust: äkki või äki.

Reegel 3: kokku- ja lahkukirjutus

Liitsõnad ja muutumatud määrsõnad kirjutatakse kokku, kui Sõnaveeb nii märgib. Sagedased vead:

Lehed nendele sõnadele on siin: kõigepealt või kõige pealt, seetõttu või see tõttu, ükskõik või üks kõik, aitäh või ai täh, tänapäeval või täna päeval, üksteise või üks teise ning teineteise või teine teise. Neid kõiki käsitleb ka juhend sageli segi aetavad sõnad.

Kui sõna ei ole kindel, otsi Sõnaveebist. Sõnaveeb näitab, kas märksõna on liitsõna, ja see on õigem kui reegli meelde tuletamine.

Sidekriips liitsõnas

Mõnes liitsõnas on kohustuslik sidekriips (e-post, D-vitamiin, Mari-Liis). Selle reeglid on koos näidetega juhendis kirjavahemärgid eesti keeles.

Reegel 4: suured ja väikesed tähed

Eesti keeles kirjutatakse suure algustähega vähem sõnu kui näiteks inglise või saksa keeles.

Tüüpilised vead:

Ainult lause algul on nädalapäev või kuu suure tähega, sest see on lause esimene sõna: Esmaspäev on kiire päev.

Reegel 5: š, ž ja z võõrsõnades

Eesti algupärastes sõnades neid tähti ei ole, aga võõrsõnades märgitakse s-ist erinev häälik tähega š (šokolaad, šampoon, tšekk) ja häälik ž tähega ž (žanr, žurnaal). Z-i kasutatakse võõrsõnades samuti. Vea põhjus on tihti see, et š ja ž ei ole klaviatuuril kohe näha.

Vaata lehti šokolaad või sokolaad, šampoon või sampoon ja žanr või janr.

Klaviatuuril: Eesti klaviatuuril on õ, ä, ö, ü, š ja ž tavaliselt olemas; kui kasutad välismaist paigutust, kasuta Windowsis eesti klaviatuuri lisamist või kopeeri tähed.

Kuidas leida Sõnaveebist kirjapilt

Sõnaveeb on EKI sõnastikuportaal ja ÕS 2025 veebiversioon asub selle all. Praktiline töökäik:

1. Ava Sõnaveeb ja sisesta sõna. Kui tulemus on segane, proovi algvormi (nimisõna ainsuse nimetav, tegusõna ma-tegevusnimi).
2. Kui tulemust ei leia, proovi sõna lühemat tüve või kirjuta see kahe sõnana ja vaata, kas leitakse liitsõna.
3. Vaata märksõna kirjapilti: kas see on kokku, lahku või kriipsuga.
4. Loe kasutussoovitust kirje lõpus, kui see on olemas. EKI märgib, et ÕS 2025-s on selliseid märkusi umbes 2500.
5. Kahtlase käänamise korral vaata vormitabelit.

Ära eelda, et sõnastikus on iga uus slängisõna.

Harjutus: paranda lause

Siin on kuus lauset vigadega. Paranda need ise ja võrdle vastusega allpool. Näited on välja mõeldud.

1. Kõige pealt pane uks lukku.
2. Kohtume Neljapäeval.
3. Kas sa nägid kedaki?
4. Ta ostis sokolaadi.
5. See tõttu me jäime hiljaks.
6. Ta räägib Inglise keelt.

Vastused: 1. Kõigepealt pane uks lukku. 2. Kohtume neljapäeval. 3. Kas sa nägid kedagi? 4. Ta ostis šokolaadi. 5. Seetõttu me jäime hiljaks. 6. Ta räägib inglise keelt.

Sagedased eksimused lühidalt

Aega säästab korduvate vigade jälile jõudmine. Kui sa tead, et eksid pidevalt ühe sõnaga, kirjuta see eraldi märkmesse ja kontrolli enne esitamist otsingu abil. Selleks sobib näiteks tööriist Otsi ja asenda.

Kooli, ülikooli ja tööelu vaatenurk

• Kirjand ja riigieksam. EKI märgib, et eesti keele riigieksam näeb ette normikohase kirjakeele kasutamise, seega on põhireeglid väärt kordamist.
• Lõputöö ja referaat. Juhendaja nõuab tavaliselt sõnastiku järgi kirjutatud keelt. Viited vormista kooli juhendi järgi; vaata juhendit joonealused märkused ja viited.
• E-kirjad ja CV. Kirjavigadega kiri jätab hooletu mulje. Eriti jäävad silma väiketähed nimede ja lause alguses ning kokku-lahku vead.
• Sotsiaalmeedia. Vaba stiili aktsepteeritakse, aga kui postitus kujutab organisatsiooni, siis lähtu normist.

Õigekirjakontrolli kasutamine ei tee tööd valmis. See leiab neid kohti, mida sõnastik ja reeglid tuvastavad, ja jätab muu sinu hooleks.

Lühendid, pealkirjad ja kuupäevad

Kolm väiksemat kohta, kus õpilased ja töötajad sageli kahtlevad.

• Lühendid. Sagedased lühendid jne (ja nii edasi), nt (näiteks), vt (vaata) ja lk (lehekülg) kirjutatakse väiketähtedega ja neid kasutatakse tekstis järjepidevalt. Kui juhend nõuab täisvormi, kirjuta see välja. Täpsemad vormid kontrolli ÕS-ist.
• Pealkirjad. Eesti pealkirjas on suure algustähega ainult esimene sõna ja pärisnimed, nagu selle juhendi pealkirjas: Eesti keele õigekirja põhireeglid. Iga sõna suure tähega kirjutamine (Eesti Keele Õigekirja Põhireeglid) on inglise keele tava.
• Kuupäev. Kuupäeva võib kirjutada kujul 1. november 2026 või 1.11.2026. Kuu nimi on väikese tähega.

Kirjavahemärkide, jutumärkide ja arvude kirjutamise kohta (kümnendkoma, tuhandete tühik) leiad üksikasjad juhendist kirjavahemärgid eesti keeles.

Miks õigekiri vahel ei järgi hääldust

Eesti kirjaviis on suures osas häälduspõhine: enamikku sõnu kirjutatakse nii, nagu neid hääldatakse. Siiski on kohti, kus kirjapilt ja hääldus lahku lähevad, ja just need on vigade allikas:

• välde, mida kirjas ei märgita (vt reegel 1);
• liitsõna piir, mida kõnes ei kuule, aga mis kirjas otsustab kokku- või lahkukirjutuse;
• liide -gi/-ki, mille valik sõltub kirjapildist, mitte kuuldud häälikust;
• võõrsõnade tähed, näiteks š ja ž, mis kõnes on selgelt kuuldavad, aga kirjas kergesti s-iks muutuvad.

Seega ei saa eesti õigekirja pelgalt kõrva järgi selgeks. Pigem aitab väike hulk reegleid ja harjumus kahtlus Sõnaveebis ära lahendada.

Kuidas ennast kontrollida

1. Kirjuta esmalt valmis, kontrolli pärast. Kirjutamise ajal ei tasu iga sõna otsida.
2. Kasuta Sõnaveebi. Kahtlase sõna kirjapilt, käänamine ja liitsõna tunnus on seal.
3. Käi tekst läbi õigekirjakontrolliga. AdeptWrite'i õigekirjakontroll kasutab eesti keele jaoks sõnastikku ja mehaanilisi reegleid ning töötab sinu brauseris. See märgib näiteks kirjavead, topeltvahed ja väiketähega algava lause; sõnastik on vana ja see võib uute sõnade puhul eksida. Leitud märgistused tuleb alati ise üle vaadata.
4. Kontrolli sõna sõnastikus. Sõna kontroll sõnastikus näitab, kas sõna on sõnastikus olemas.
5. Lause ehitust ja komasid kontrolli eraldi. Grammatikakontroll toob esile võimalikke parandusi ning iga muudatus on nähtav. Tulemus on soovitus, mitte lõplik otsus.

Ükski automaatne tööriist ei asenda EKI-d. Kui koolis või ülikoolis on oma nõuded, siis on need sinu jaoks esmased.

Õigekiri, grammatika ja stiil ei ole sama asi

Kontrollitava teksti kolm kihti on erinevad ja vajavad erinevat abi.

Õigekirjakontroll vastab esimesele kihile, grammatikakontroll osaliselt teisele ning stiili üle otsustad sina. Kui tekst on õigesti kirjutatud, kuid kohmakas, aitab lausete parandamine; tooni muutmiseks on teksti stiili muutja. Mõlemad töötavad tehisintellekti peal ja pakuvad ettepanekuid, mida pead ise hindama.

Kui kahtlus jääb

Mõnel sõnal on ÕS-is mitu lubatud vormi või puudub sõna üldse. Siis aitab:

• lugeda kirje juures olevat kasutussoovitust;
• küsida EKI keelenõust, kui küsimus on põhimõtteline;
• valida üks vorm ja kasutada seda kogu tekstis ühtmoodi, eriti lõputöös ja ametlikus kirjas;
• vältida sõna, kui kahtlus ei kao, ja kasutada sünonüümi.

Püsiv järjepidevus on lugejale tähtsam kui see, et iga väike erand oleks meelde jäänud.

Kontrollnimekiri

• Kas -gi ja -ki on õiged (kedagi, kuski)?
• Kas kõigepealt, seetõttu, ükskõik, aitäh ja tänapäeval on kokku kirjutatud?
• Kas nädalapäevad, kuud ja keelte nimed on väikese algustähega?
• Kas võõrsõnades on š ja ž olemas?
• Kas komad on kõrvallause ümber? Selle kohta vaata juhendit kirjavahemärgid eesti keeles.
• Kas oled kahtlase sõna Sõnaveebist üle kontrollinud?

Enne ja pärast: väike tekst

Enne:

Kõige pealt tahaksin Esmaspäeval kokku saada ja arutada, kas sa oled midaki kuulnud sellest uuest Žanrist. See tõttu ma ei tea veel midagi. Ai täh abi eest!

Pärast:

Kõigepealt tahaksin esmaspäeval kokku saada ja arutada, kas sa oled midagi kuulnud sellest uuest žanrist. Seetõttu ma ei tea veel midagi. Aitäh abi eest!

Mida muudeti: kokku kirjutati kõigepealt, seetõttu ja aitäh; päevanimi ja žanr sai väikese tähe; midaki parandati midagi-ks. Tekst on näite jaoks välja mõeldud.

Kus õppida edasi

Kõik kirjaviisi kahtlused saad lahendada EKI sõnastikuga: ÕS 2025 ja Sõnaveeb. Eesti keele nõuandeid annab EKI keelenõu eki.ee/keeleinfo/keelenou, kuhu saad ka küsimusi saata. Viimati kontrollisime neid linke 2026-11-01.

Teksti täpsustamiseks ja ümbersõnastamiseks vaata ka juhendit kuidas teksti ümber sõnastada, kokkuvõtte kirjutamiseks kuidas kirjutada kokkuvõtet.

← Kõik juhendid