Kirjavahemärgid eesti keeles: koma, kriips, jutumärgid ja kümnendkoma

Eesti keeles pannakse koma kõrvallause mõlemale poole (et, kui, mis, sest) ja enne kuid, ent ning aga. Ja, ning ja või ees tavaliselt koma ei ole. Jutumärgid on kujul „nii“, mõttekriips on pikk kriips ja sidekriips lühike. Kümnendmurru eraldaja on koma ning tuhandete vahel on tühik. Allpool on tabel ja näited.

Lühike vastus

Eesti kirjavahemärgid järgivad Eesti Keele Instituudi (EKI) õigekirjareegleid, mille aluseks on alates 1. jaanuarist 2026 ÕS 2025. Kõige rohkem eksitakse kolmes kohas: koma kõrvallause ümber, jutumärkide kuju ja kriipsude liigid. Siin on peamised reeglid ühel pilgul.

Kõik need on lahti seletatud allpool. Kui tahad oma teksti enne ära kontrollida, kasuta õigekirjakontrolli, aga loe ka, mida see teeb ja mida mitte (vt lõpuosa).

Koma eesti keeles

Eesti koma on rangem kui inglise keeles. EKI jagab komad kahte rühma: alistuskomad (kõrvallause ja mõne täiendi ümber) ning rinnastuskomad (võrdväärsete osade ja loetelu vahel).

Koma kõrvallause ümber

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga mõlemalt poolt. Seda põhjustavad sidesõnad ja asesõnad et, kui, kuigi, mis, kes, kus, kuna, millal, kuidas.

• Märkasin, et leib on otsas, ja läksin poodi.
• Raamat, mille laenasin raamatukogust, on juba tagastatud.
• Ma ei tea, kus buss peatub.

Teine koma (lause keskel) unustatakse kõige sagedamini. Kui kõrvallause on lause keskel, on komasid kaks:

Kõrvallauses on enamasti ka öeldis pöördelises vormis. Vahel on öeldis da-tegevusnimi, ja siis jääb koma ikkagi alles: Mõtlesin, mida teha. EKI märgib, et mõne kindla väljendi juures (näiteks kui võimalik, nagu vaja) on koma vabatahtlik.

Sidesõnad kui ja nagu

Kui kui või nagu järel on öeldis, on tegemist kõrvallausega ja koma on vajalik. Kui järgneb ainult võrreldav sõna, koma ei ole.

Võrdlus kiiremini kui mina on lühike ega sisalda öeldist, seega koma pole.

Koma enne kuid, ent, aga

Vastandavad sidesõnad kuid ja ent ühendavad kaks iseseisvat lauset ning nende ees on koma. Näited EKI reeglite vaimus: Jooksin kogu tee, kuid jäin ikka bussist maha.

Aga töötab kahel viisil. Sidesõnana vastandab ta ja koma tuleb ette: Oled väike, aga tubli. Rõhutava sõnana (tõlkes umbes „küll, hoopis“) koma pole: Meie aga vantsisime edasi.

Koma enne sest

Sest tähendab sama mis sellepärast et ja põhjendav lause eraldatakse eelmisest komaga: Lõke ei süttinud, sest puud olid märjad.

Ei koma ja, ning, ega, või ees

Kõige tüüpilisem ülekanne inglise keelest on koma enne ja. Eesti keeles seda tavaliselt ei panda.

• Õige: Ostsin leiba ja piima.
• Õige: Kampsun on soe, pehme ja mõnus. (Koma on loetelu liikmete vahel, viimase liikme ees ja kõrval mitte.)
• Vale: Ostsin leiba, ja piima.

EKI märgib, et koma on siiski lubatud, kui ja algab järsult uue mõtte, vastandab või teeb järelduse. Hea mõõdupuu: kui koma muudaks lause sisu selgemaks, võid selle panna, aga vaikimisi seda ei tehta.

Oluline erand: kui ja järel tuleb kõrvallause, liigub koma ja ette. EKI toob näite Kuid me kõik oleme inimesed, ja kuidas me ka ei püüaks, juhtub igaühel.

Loetelu ja täiendid

Võrdväärsed täiendid eraldatakse komaga: värske, äsja keedetud kohv. Kui üks täiend täpsustab teist, koma ei ole: värske kange kohv. Proovi lisada nende vahele sõna ja; kui see sobib, pane koma.

Pöördumine

Pöördumine eraldatakse komaga: Tere, Mari! ja Mari, tule siia. Kirjas järgneb tervitusele koma või hüüumärk, valik sõltub kirja toonist. Kirjastiili kohta loe ka juhendit pöördumine kirjas.

Jutumärgid: alumine avav ja ülemine sulgev märk

Eesti keeles on kasutusel nn saksa tüüpi jutumärgid: avav märk on all, sulgev üleval, nagu „nii“. Inglise tüüpi märgid ja sirged jutumärgid ei kuulu eesti trükitava teksti juurde.

Millal kasutada

EKI nimetab järgmisi juhtumeid:

• otsekõne: „Tule siia,“ ütles ema.
• tsitaadid tekstist või kõnest;
• iroonia või tavapärasest erineva tähendusega sõna: Keegi „hea inimene“ jättis kraani lahti.
• teoste pealkirjad: raamat, film, sari, laul, artikkel, üritus. Näiteks romaan „Piiririik“.

Millal ei kasutata

• Asutuste, ajakirjade, auhindade ja toodete nimesid kirjutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. aasta soovituse järgi ilma jutumärkideta, ainult suure algustähega: kauplus Rahva Raamat.
• Hinnete nimetusi kirjutatakse ilma jutumärkideta: sai viie.
• Hüüdnimi ühendatakse tavaliselt sõnaga alias või ehk, mitte jutumärkidega.
• Kui tsitaat on kirjas teise kirjatüübiga (näiteks kursiiviga), võib jutumärgid ära jätta.

Kuhu kirjavahemärk läheb

Siin eksitakse sageli, sest inglise keeles pannakse koma ja punkt tavaliselt sulgeva märgi sisse ning see harjumus kandub eestikeelsesse teksti.

Reegel: kirjavahemärk, mis kuulub tsiteeritud teksti juurde, jääb jutumärkide sisse, ja mis kuulub ümbritseva lause juurde, tuleb pärast sulgevat märki. Dialoogis on komaga tutvustatav lausungi lõpp jutumärkide sees: „Tule siia,“ ütles ema.

Sisemised jutumärgid on samasugused nagu välimised: „Ta ütles: „Tule siia,“ ja läks ära.“ Kui kaks sama märki kohtuvad, jäävad nad tühikuta.

Kuidas jutumärke klaviatuuril kirjutada

Eesti klaviatuuril ei ole „ ja “ eraldi klahvi. Variandid:

1. Wordis vahetab automaatparandus sirged märgid õigeks, kui dokumendi keeleks on seatud eesti keel. Kontrolli kindlasti enne esitamist, et märgid on õiged.
2. Windowsis hoia all klahvi Alt ja sisesta numbriklahvidelt kood: Alt+0132 annab „, Alt+0147 annab “.
3. Unicode: avav märk on U+201E, sulgev U+201C. Mõnes redaktoris saad need sisestada koodi järgi.
4. Kopeeri-kleebi sobib siis, kui ei taha koode meelde jätta; hoia märgid vabas failis alles.

Mobiilis hoia all jutumärgiklahvi (") ja vali loetelust sobiv vorm; selle olemasolu sõltub klaviatuurirakendusest.

Kriipsud: mõttekriips ja sidekriips

Eesti keeles on kaks kriipsu, mida segatakse tihti. EKI nimetab need mõttekriipsuks (pikk kriips, –) ja sidekriipsuks (lühike kriips, -).

Sidekriips (lühike, -)

Sidekriips liidab sõnaosi üheks üksuseks ja jääb tühikuteta. Kohustuslik on EKI järgi näiteks:

• kaksiknimed: Mari-Liis, Grünthal-Ridala;
• tähe, lühendi või sümboliga liitsõnad: T-särk, D-vitamiin, e-post, HIV-negatiivne;
• kohanimed täiendiga: Kesk-Euroopa, Väike-Maarja;
• korduvad sõnad: aeg-ajalt, sõna-sõnalt, tere-tere;
• ühendi osa asendamine: Ida- ja Lääne-Eesti, sünniaasta, -kuu ja -päev;
• **sõnapaarid, kus puudub ja**: käed-jalad, enam-vähem.

Arvu ja lõpu vahel on kriips vabatahtlik: 75-aastane ~ 75aastane.

Mõttekriips (pikk, –)

EKI loetleb mõttekriipsu kasutuskohad: kokkuvõtlev sõna pärast loetelu, lisatud osa lauses, lause katkemine, vahemik ning otsekõne ühel real. Praktikas kohtad neid kõige sagedamini.

1. Vahemik, mis asendab sõna kuni: 14.11.1920–21.12.2005, 2024–2026, sept–dets. Sõnadega kirjutatud vahemikus kriipsu ei ole: esmaspäevast reedeni.
2. Lause katkestus või lisand: Ta tuli – vihmaga – ikkagi kohale. Siin on neutraalsem sageli koma või üldse mitte midagi, ära kasuta kriipsu liiga tihti.
3. Kokkuvõtlik sõna loetelu järel: Õunad, pirnid, ploomid – kõik oli aias laiali.

Tühikud: vahemikes on mõttekriips tavaliselt tühikuteta (2024–2026), lauses on selle ümber tühikud. Kui kriips asendab sõna ja, või või ega nimede vahel, millest vähemalt üks on mitmest sõnast või kriipsuga, on tühikud ümber: buss sõidab liinil Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla.

Kuidas kriipse kirjutada

• Sidekriips on tavaline kriipsuklahv, see on olemas igal klaviatuuril.
• Mõttekriips Windowsis: Alt+0150 (–). Wordis annab sama Ctrl+numbriklaviatuuri miinus. Macis Option + miinus. Osa redaktoreid asendab automaatselt, kui kirjutad kaks kriipsu.

Number ja kümnendkoma

Eesti keeles on kümnendmurru eraldaja koma: 3,5 km, 0,25 liitrit, 12,50 eurot. Punkt on inglise ja mõnes programmis kasutatud vorm, mis eesti tekstis näeb võõras välja.

Tuhandeid eraldab tühik, nagu 1 250 000. Hea tava on kasutada murdmatut tühikut (Wordis Ctrl+Shift+tühik), et arv ei jaguneks real kaheks. Punkt tuhandete vahel ei ole eesti tava.

Kuupäev eesti tekstis: 1. november 2026 või 1.11.2026. Kuu ja nädalapäeva nimed kirjutatakse väikese algustähega ka lause keskel: esmaspäeval, jaanuaris. Selle kohta loe juhendist eesti keele õigekirja põhireeglid.

Koolon, mõttekriips ja kolm punkti

Kolme märki aetakse sageli segi, sest need kõik võivad tuua lause lõppu selgituse.

• Koolon tuleb selgituse või loetelu ette: Kaasa tuleb võtta kolm asja: pass, pliiats ja joonlaud. Kui järgnev tekst selgitab eelnevat lauset, sobib koolon, mitte mõttekriips.
• Mõttekriips tuleb kokkuvõtliku sõna ette pärast loetelu: Pass, pliiats, joonlaud – kõik oli kotis.
• Kolm punkti märgib lause katkemist või pooleli jätmist ja võib asendada mõttekriipsu: Ma tahtsin öelda, et...

Ka e-posti aadressiga lõppevale lausele pannakse lõpupunkt: Saatke kiri aadressil nimi@naide.ee.

Sagedased vead ühe tabelina

Näide: tekst enne ja pärast

Enne:

Koosolekul ütles juhataja et projekt valmib märtsiks aga eelarvet pole veel kinnitatud. Meeskond ostis 1,250 tükki "Kalev" šokolaadi ja maksis 3.5 eurot tükk.

Pärast:

Koosolekul ütles juhataja, et projekt valmib märtsiks, aga eelarvet pole veel kinnitatud. Meeskond ostis 1250 tükki Kalevi šokolaadi ja maksis 3,50 eurot tükk.

Mida muudeti: lisati koma enne et ja aga; asutuse või toote nimi (Kalev) kirjutati EKI soovituse järgi ilma jutumärkideta; kümnendpunkt vahetati komaga. Siinne näide on väljamõeldud.

Kontrollnimekiri enne esitamist

• Kas igal kõrvallausel on koma mõlemal pool, ka lause keskel?
• Kas enne kuid, ent ja aga (sidesõnana) on koma?
• Kas ja, ning ja või ees on koma ainult siis, kui lauseosa vajab seda?
• Kas jutumärgid on „ ja “ ning kirjavahemärk on õiges kohas?
• Kas vahemikud on pika kriipsuga (2024–2026), liitsõnad lühikese (e-post)?
• Kas kümnendkoma on koma ja tuhandete vahel tühik?
• Kas kuu ja nädalapäeva nimed on väikese tähega?

Tööriistad ja nende piirid

AdeptWrite'i õigekirjakontroll on eesti keele jaoks ehitatud sõnastiku ja mehaaniliste reeglite peale ning töötab sinu brauseris. Mehaanilised reeglid märgivad näiteks topeltvahed, tühiku enne kirjavahemärki, lause alguse väiketähe, korduva sõna, jutumärkide kuju, kümnendmärgi ja mõttekriipsu kasutuse. Need on mustrid, mitte täielik komareeglite kontroll: kõrvallause piiri tuvastamine nõuab lause süntaksi mõistmist ja seda tavaline sõnastik ei tee.

Grammatikakontroll toetub tehisintellektile ja võib pakkuda komaparandusi, kuid tulemus on soovitus, mille pead ise läbi vaatama. Iga muudatus on esile tõstetud, nii et näed, mis muutus. Pikas tekstis tasub ühe käiguga kontrollida kuni 6000 märki.

Tööriist Otsi ja asenda aitab massiliselt parandada näiteks sirged jutumärgid või kümnendpunktid, kuid tee seda ettevaatlikult: muudatused tuleb ise üle lugeda.

Usaldusväärne lõppallikas on alati EKI: koma, jutumärgid, mõttekriips ja sidekriips (viimati vaadatud 2026-11-01). Kui koolil või ülikoolil on oma kirjutamisjuhend, järgi seda esmalt.

Mida lugeda edasi

Kui kahtled sõna kirjapildis, vaata juhendit sageli segi aetavad sõnad. Kirja tooni ja lõpetuse kohta on abi juhendist kuidas e-kirja lõpetada, stiilivalikuid selgitab ametlik ja vaba stiil.

← Kõik juhendid