Kuidas kirjutada sissejuhatust: essee, referaat ja lõputöö

Hea sissejuhatus ütleb lugejale kohe, millest töö räägib, miks see on oluline ja mida töös tehakse. Essees tähendab see teemat ja seisukohta, lõputöös probleemipüstitust, eesmärki, uurimisküsimusi ja töö ülesehitust. Kirjuta sissejuhatus alles pärast põhiosa valmimist ja väldi algust sõnaraamatu definitsiooniga.

Lühike vastus

Sissejuhatus vastab kolmele küsimusele: millest töö räägib, miks see on oluline ja mida lugeja töös leiab. Essees mahub see tavaliselt ühte lõiku: teema, taust ja seisukoht ehk väide. Referaadis ja lõputöös on sissejuhatus pikem ja sisaldab ka eesmärki, uurimisküsimusi ning töö ülesehituse tutvustust.

Lihtne vorm, mis sobib enamikule töödele:

1. Konks. Üks lause, mis tekitab huvi: küsimus, konkreetne fakt või vastuolu.
2. Taust. Kaks-kolm lauset teema konteksti kohta, ainult nii palju kui lugeja vajab.
3. Seisukoht või eesmärk. Üks selge lause, mida sa väidad või uurid.
4. Ülevaade. Lühike lause või kaks selle kohta, kuidas töö on üles ehitatud (see on tähtis pikemas töös, essees ei pruugi).

Sissejuhatus eesti kooli ja ülikooli kontekstis

Eestis kohtad sissejuhatust kolmes tavalises kohas ja nõuded erinevad.

Riigieksami essee

Eesti keele riigieksamil kirjutad essee, kus sissejuhatus peab tutvustama teemat ja viima seisukohani. Täpsed nõuded, nagu pikkus ja hindamiskriteeriumid, avaldab riigieksami korraldaja igal aastal, seega loe jooksva õppeaasta juhend läbi. Üldiselt aitab eksamitöös see, et esimene lõik on lühike ja ütleb selgelt, millisel seisukohal sa oled. Eksamil pole aega pikkadeks sissejuhatusteks ega üldisteks sõnaraamatulauseteks.

Referaat ja uurimistöö

Gümnaasiumi uurimistöö ja ülikooli referaat vajavad sissejuhatust, kus on teema, valiku põhjus ja eesmärk. Koolis nõuab õpetaja sageli ka töö ülesehituse tutvustust: Töö koosneb kolmest peatükist...

Bakalaureuse- ja magistritöö (lõputöö)

Lõputöö sissejuhatus on tavaliselt eraldi nõuetega ja kindla struktuuriga. Eesti ülikoolide juhendid nimetavad tavaliselt järgmisi osi, kuigi nende järjekord ja nimetused võivad kooliti erineda:

Kontrolli alati oma õppeasutuse lõputöö juhendit: just seal on kirjas, mis osad sissejuhatuses peavad olema, kui pikk see võib olla ja kas sissejuhatuses tohib tulemusi mainida.

Kolm läbitöötatud näidet

Näited on väljamõeldud ja näitavad, kuidas sama idee muutub nõrgast avalõigust tugevaks.

Näide 1: essee keeleõppest

Nõrk: Sõnaraamatu järgi on keeleõpe võõrkeele omandamine. Selles essees räägin sellest, miks keeleõpe on tähtis.

Probleem: algus on sõnaraamatu definitsioon ja teine lause lubab ainult rääkida, mitte väita. Lugeja ei tea, mida sa arvad.

Tugev: Eesti noor kuuleb inglise keelt iga päev, enne kui ta seda koolis õppima hakkab. Kas see tähendab, et koolis pole inglise keele tunde enam vaja? Minu arvates on tunnid siiski vajalikud, sest just koolis õpib noor kirjutama ja oma mõtteid täpselt väljendama.

Mis muutus: algus on tuttav olukord, küsimus tekitab huvi ja viimane lause on selge seisukoht.

Näide 2: referaat linnaruumist

Nõrk: Linnaruum on väga oluline teema. Paljud inimesed arvavad, et linnaruum on tähtis. Selles töös käsitlen linnaruumi.

Tugev: Tallinna ja Tartu kesklinnas võistlevad jalakäijad, jalgratturid ja autojuhid samade tänavate pärast. Selle referaadi eesmärk on selgitada, milliseid lahendusi pakuvad linnaplaneerijad tänavaruumi jagamiseks. Töö koosneb kolmest osast: kõigepealt kirjeldan probleemi, seejärel võrdlen kahte lahendust ja lõpuks teen kokkuvõtte.

Mis muutus: sõna oluline asemel on konkreetsed linnad ja tegijad, eesmärk on nimetatud ja ülesehitus on selgelt kirjas.

Näide 3: lõputöö sissejuhatus digiriigist

Nõrk: Eesti on digiriik. See töö uurib digiriiki.

Tugev: Eestis saab enamiku riigiasutustega asju ajada internetis ja see on kujunenud osaks Eesti tuntusest. Samas ei pruugi kõik elanikud digiteenuseid võrdselt hästi kasutada. Samas pole selge, milliseid takistusi vanemaealised teenuste kasutamisel kogevad. Töö eesmärk on välja selgitada, millised takistused tekivad vanemaealistel e-teenuste kasutamisel. Uurimisküsimused on: 1) milliseid e-teenuseid vanemaealised kasutavad, 2) millised takistused neil tekivad ja 3) milline abi on neile kättesaadav. Töö koosneb kolmest peatükist: teoreetiline ülevaade, uurimismeetod ja tulemused ning arutelu.

Mis muutus: näide kasutab kõiki lõputöö osi ja iga osa on lausena äratuntav. Arvandmeid sissejuhatuses ei väideta, kuna need peaks tulema allikast ja viitega.

Sissejuhatuse sidesõnad ja lauseehitus

Eesti keeles aitavad sissejuhatust siduda järgmised väljendid:

• Teema juurde: käesolevas töös, selle töö keskmes on, töö käsitleb
• Põhjus ja vajadus: seetõttu, sellest tulenevalt, seepärast on oluline
• Vastandus: samas, siiski, vastupidi
• Eesmärk: töö eesmärk on, töö püüab selgitada
• Ülesehitus: esimeses peatükis, seejärel, lõpuks

Eesti akadeemilises keeles kasutatakse sageli umbisikulist vormi (töös käsitletakse) või esimese isiku ainsust (analüüsin). Vali üks vorm ja hoia see sissejuhatuses ühtsena. Essees on esimese isiku kasutamine tavaliselt lubatud, lõputöös küsi juhendajalt.

Sissejuhatuse tüübid: millal mida valida

Konksu valik sõltub sellest, mida sa väidad ja kellele kirjutad. Siin on neli levinud viisi, igaüks lühikese näitega.

Kasuta tsitaati ainult siis, kui tead täpset sõnastust ja autorit. Eesti jutumärgid on „nii“: alguses madalal, lõpus kõrgel. Lisa tsitaadi järele viide, nagu on kirjeldatud juhendis Joonealused märkused ja viited.

Kuidas kitsendada teemat

Liiga lai teema on sage põhjus, miks sissejuhatus jääb uduseks. Kui teema on digiriik, ei ütle see midagi. Kitsenda seda kolme küsimusega:

1. Kes? Ainult vanemaealised, õpilased, väikeettevõtjad?
2. Kus ja millal? Eesti, üks linn, viimased aastad?
3. Mis küsimus? Kirjeldad, võrdled või põhjendad?

Näide: Keeleõpe → Inglise keele õppimine gümnaasiumis → Kuidas gümnaasiumiõpilased kasutavad inglise keele õppimiseks videoplatvorme? Viimane variant on piisavalt kitsas, et sellest saab uurimisküsimus.

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad kokku kõlama

Hea töö alguses antud lubadus täitub lõpus. Kui sissejuhatuses on eesmärk selgitada kolme takistust, peab kokkuvõttes olema kolm takistust. Kui sissejuhatuse esimene lõik esitab küsimuse, peab lõpp sellele vastama. Kontrolli tööd valmis olles nii: loe ainult sissejuhatuse viimast lauset ja kokkuvõtte esimest lauset. Kui need ei räägi samast, kirjuta üks neist ümber. Kokkuvõtte kirjutamisest vaata juhendit Kuidas kirjutada kokkuvõtet.

Levinud vead

1. Algus sõnaraamatu definitsiooniga. Sõnaraamatu järgi on... on kulunud ja ei näita, mida sina arvad. Kui mõiste vajab selgitust, tee seda põhiosas ja viita allikale. Mõistete tähendust saad kontrollida EKI Sõnaveebist.
2. Liiga lai algus. Inimkonna ajaloo algusest peale... ei ütle midagi. Alusta kitsa teema juurest.
3. Seisukoht puudub. Essee, mis ei ütle, mida kirjutaja arvab, on kirjeldus, mitte arutlus.
4. Eesmärk ja uurimisküsimused on segamini. Eesmärk on üks lause, uurimisküsimusi võib olla mitu ja need tuleks sõnastada küsimustena.
5. Tulemused sissejuhatuses. Lõputöö sissejuhatus ei esita tavaliselt tulemusi, need kuuluvad tulemuste ja arutelu osadesse.
6. Sissejuhatus ei vasta tööle. Kirjuta sissejuhatus pärast põhiosa, et see kirjeldaks seda, mis töös tegelikult on.
7. Väljamõeldud arvud. Statistika ja uuringud vajavad allikat. Ilma allikata ära väida arvu. Vaata juhendit Joonealused märkused ja viited.
8. Üle pikk. Essees on sissejuhatus üks lõik, lõputöös tavaliselt paar lehekülge. Täpse pikkuse ütleb juhend.

Samm-sammult: kirjuta sissejuhatus

1. Kirjuta põhiosa esimesena. Sissejuhatus peab kirjeldama olemasolevat sisu.
2. Sõnasta seisukoht või eesmärk ühe lausena. Kui see ei õnnestu, pole mõte veel selge.
3. Vali konks. Küsimus, konkreetne näide või vastuolu. Kontrolli, et see on seotud seisukohaga.
4. Lisa taust. Ainult see, mis lugejal on vaja seisukoha mõistmiseks.
5. Lisa ülesehitus (referaat, lõputöö). Üks-kaks lauset.
6. Loe ette. Kuula, kas esimene lause tekitab huvi ja viimane lause viib põhiossa.
7. Lõika. Eemalda iga lause, mis ei aita lugejat seisukoha juurde.

Kuidas AdeptWrite tööriistad aitavad

• Teksti plaani generaator aitab koostada töö ülesehituse, mida sissejuhatuses tutvustad. See kasutab tehisintellekti, töötleb korraga kuni 6000 märki ja annab mustandi, mida pead ise kohandama.
• Lõigu- ja esseekirjutaja ja lõikude generaator võivad pakkuda avalõigu mustandit. Võrdle seda oma seisukohaga ja kirjuta oma sõnadega. Kui kool piirab tehisintellekti kasutamist, järgi reegleid.
• Lõputöö teemade ja plaani generaator annab ideid teema kitsendamiseks.
• Õigekirjakontroll ja grammatikakontroll aitavad lõpliku teksti viimistleda.
• Sõnade loendur näitab, kas sissejuhatus mahub nõutud pikkusesse.

Tööriistad ei otsusta, mida sa väidad. Seisukoht, eesmärk ja uurimisküsimused peavad olema sinu enda.

Kuidas kontrollida, kas sissejuhatus töötab

Anna sissejuhatus kellelegi, kes tööd ei tunne, ja küsi kolme asja: millest töö räägib, mida kirjutaja väidab või uurib ja mida lugeja edasi ootab. Kui vastused on selged, töötab sissejuhatus. Kui ta ütleb ma ei saanud aru, mida sa tahad öelda, on seisukoht või eesmärk liiga varjatud.

Teine lihtne test on kustutamistest. Kustuta sissejuhatusest üks lause korraga ja vaata, kas lugeja jääks millestki ilma. Kui ei jääks, oli lause tühi ja võid selle välja jätta. Tavaliselt kaovad nii üldfraasid nagu tänapäeval on see väga aktuaalne teema ja kordused, mis ütlevad sama mõtet uue sõnastusega.

Kolmas test on ühe lause kokkuvõte. Kirjuta kogu töö sisu ühe lausega: Väidan, et ... , sest ... või Töö selgitab, millised ... on .... See lause on sinu seisukoht või eesmärk ja peaks olema sissejuhatuse kõige selgem koht. Kui sa seda lauset kirjutada ei oska, ära alusta sissejuhatust, vaid mõtle teema veel läbi.

Kontrollnimekiri

• Kas esimene lause tekitab huvi ega ole definitsioon?
• Kas seisukoht või eesmärk on selgelt ühes lauses?
• Kas taust sisaldab ainult vajalikku?
• Kas uurimisküsimused on küsimustena sõnastatud (lõputöös)?
• Kas ülesehitus vastab töö tegelikele osadele?
• Kas faktid ja arvud on allikaga?
• Kas pikkus ja nimetused vastavad juhendile?
• Kas kirjutasin sissejuhatuse pärast põhiosa?

← Kõik juhendid